Kuidas vältida nutiseadme lõksu jäämist?

Mida pead nutisõltuvuseks ja kuidas sellest hoiduda?

Kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel?

Kohased ja kohatud kohad nutitelefonile

Kristiina Treial – Kuidas hoiduda kiusamisest sotsiaalmeedia suurlinnas?

Heli Luik – Kuidas ennast sotsiaalmeedias hoida?

Diana Poudel – Kuidas ära tunda hunti lambanahas?

Diana Poudel – Kes häkkis minu Robloxi konto ära?

Kaisa Vooremäe – Miks peab salasõna olema salajane?

Kätlin Konstabel – Miks ja millal nutiseadmest puhata?

Inger Klesment – Miks mul on nii raske telefoni käest panna?

Maarja Punak – Kas mina võin sattuda veebikelmi lõksu?

Diana Poudel – Kas TikTok on parem kui Instagram?

Guugelda ennast ja kirjelda, mida sinu kohta internetist leida võib (ning kuidas otsisisid). Vaata üle oma sotsiaalmeediakanalid – mis on avalik, mis poolavalik, mis privaatne. Mida sa oled jaganud sotsiaalmeedias? Mida on teised sinu kohta jaganud sotsiaalmeedias? Milline sa internetis kättesaadava info põhjal teistele (mõtle erinevate inimeste peale!) võid tunduda? Kuidas see erineb “terviklikust” sinust? Kas see kuvand meeldib sulle? Kas see kuvand meeldiks sulle ka 18aastasena? Mida muudaksid?

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel

Suuline intervjuu teise põlvkonna ja teistsuguste kommunikatsiooninormidega inimesega. Koosta küsimused, mille vastuste põhjal on sul võimalik aru saada: 1. milline on intervjueeritava tavapärane online-meediatarbimine 2. mida ta peab internetis positiivseks ja negatiivseks 3. millist kommunikatsiooni ja infovahetust peab normaalseks ja millist mitte. Esita intervjuu transkriptsioon (küsimused ja vastused sõna-sõnalt kirjutatud ümber) + 1 lk analüüsi (ehk kokkuvõte, kõige tähtsama välja toomine ümberjutustusena+mõtted, miks intervjueeritav nii võis mõelda, kas see on tavaline, kuidas erineb sinu arusaamadest jne). 

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel

Leia teema, mille kohta sul on põhjalikumad teadmised (hobi, lemmikstaar, ajaloosündmus, loom, jne), otsi Vikipeediast selle kohta käiv artikkel. Mõtle, kas sa tead mingit fakti (mida on võimalik ka tõestada teiste allikatega), mida selles artiklis veel ei ole. Tee esialgsest artiklist kuvatõmmis. Täienda Vikipeedia artiklit. Tee oma täiendustest ka kuvatõmmis. Esita kuvatõmmised koos oma töö kirjeldusega kirjaliku tööna. Mõtle ka järgnevale: kellele ma kirjutan, mida nad minult võivad tekstis oodata, uuri, kuidas Vikipeedia redigeerimine üldse käib. 

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel

Vali kaks tuntud meemi. Püüa leida infot selle kohta, millal ja kus see meem sündis, millele see meem viitab, kes on looja, kes/mis on meemi pildil, milline on tavaline selle meemi juurde käiv tekst, kas see meem on kandunud üle ka teistesse keeltesse (näiteks ingliskeelne meem eesti keelde), kes ja mis olukorras seda meemi kasutavad jne. 

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel

Leia 3 videot, pilti, storyt, blogisissekannet, kus suunamudija/influencer/mikrokuulsus justnagu reklaamiks mingit konkreetset toodet või teenust. Kas ja kuidas on see toode sisus märgitud? Kas on aru saada, et suunamudija on selle postituse eest mingisugust tasu saanud? Kuidas on märgitud? Kuidas tavaliselt märgitakse sponsoreeritud sisu? Miks on vaja reklaampostituste juurde selle kohta märge teha? 

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel

Meediatekstid, näiteks komöödiasarjadest kuuldud dialoogid, mõjutavad meie käitumist ja maailmataju. Näiteks võib “Chandleri efektiks” nimetada olukorda, kus inimesed privaatses tülis viskavad teravaid, sarkastilisi nalju, justkui esinedes kujuteldavale publikule. See viitab sellele, et oleme õppinud tülitsemist meediast, järgides tuttavaid skripte ka isiklikes olukordades.

Õpilastele võib anda ülesande analüüsida, kuidas meedia on mõjutanud nende endi käitumist ja suhtlemisviise. Nad võiksid mõelda olukordadele, kus nende reaktsioonid või sõnavalik on sarnanenud sellele, mida nad on näinud telesaadetes või filmides, ning arutada, kuidas meedia on kujundanud nende arusaamu suhtlemisest ja konfliktidest.

Tunni alguses arutlege õpilastega, kas nende arvates võib meedia vahetevahel olla kallutatud. Paluge tuua näiteid, kus õpilased on tundnud, et kajastus pole olnud täiesti neutraalne. Seejärel paluge neil mõelda välja üks teema, inimene või probleem, mille puhul nad arvavad, et meedia võib olla (tihti) kallutatud.

Jagage õpilased väikestesse rühmadesse ja paluge neil välja mõelda üks küsimus, mille abil nad saavad uurida, kas meedia on nende valitud teema puhul kallutatud. Näiteks võivad nad uurida, kas uudisteportaalides kajastatakse rohkem poiste või tüdrukute saavutusi.

Seejärel juhendage õpilasi, kuidas nad saaksid oma küsimusele vastamiseks andmeid koguda. Näiteks võivad nad uurida, kui palju artikleid on viimase nädala jooksul kirjutatud poiste ja tüdrukute saavutustest. Laske neil kogutud andmeid analüüsida ja koostada lühike ülevaade oma tulemustest.

Kui kõik rühmad on oma töö lõpetanud, paluge neil klassi ees oma tulemusi esitleda. Arutlege ühiselt, mida nad avastasid ja kas nende arvamus meedia kallutatusest muutus.

Tunni lõpuks paluge õpilastel kirjutada lühike kokkuvõte sellest, mida nad õppisid ja mida nad arvavad meedia kallutatusest. See ülesanne aitab neil arendada kriitilist mõtlemist ja õppida märkama, kuidas meedia meie arvamusi kujundada võib.

Kaasav eelarvestamine on osalusdemokraatia tööriist, mille käigus antakse õpilastele võimalus otsustada osakese koolieelarve üle. Pikemas perspektiivis on antud mehhanismi eesmärk tõsta noorte kodanikuaktiivsust, arusaamist demokraatlikest protsessidest ning seeläbi vähendada võimu kuritarvitamist erahuvides ehk korruptsiooni.

MATERJALIDE JUURDE (klõpsa!)

Autorid: Ühingu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu

MATERJALIDE JUURDE (klõpsa!)

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koostöö Kogu poolt loodud õppematerjal võimaldab õpilastel turvalises keskkonnas harjutada digiallkirjastamist.

Gretel Juhansoo – Kuidas kujundavad algoritmid meie kogemusi sotsiaalmeedias?

Maia Klaassen – Mis on brainroti hind mu privaatsusele?

Kristina Birk-Vellemaa – Snapid ja suhted – kus on piirid?

Sven Idarand – Kas sina oled autor? Kas mina olen autor? Mis siis, kui olen?

Gretel Juhansoo – Miks ja kuidas vandenõuteooriad TikTokis levivad?

Siim Kumpas – Kuidas meiega inforuumis manipuleeritakse?

Maria Murumaa-Mengel – #cancelculture: tühistamine või vastutusele võtmine?

Marta Vunš ja Kaili Malts – Kuidas levitatakse vandenõuteooriaid ja valeinfot sotsiaalmeedias?

Maria Murumaa-Mengel – Miks inimesed sotsiaalmeedias räuskavad?

Otsi üks akadeemiline artikkel, mis keskendub infosegaduse tõkestamisele. Otsimisel soovitame kasutada mõisteid “interventions”, “microinterventions”, “media and information literacies”, “debunk”, “prebunk”, “fact-checking”, “inoculation”, “deculting”, “deradicalization”, “counter propaganda”.

Võid täiendavalt kasutada mõistete selgitamiseks ka tehisintellekti abi, näiteks kirjutades ChatGPT’sse: “Explain like I’m five what is..”

Loo ühte mõistet selgitav (digi)poster. Viita akadeemilisele allikale.

Vali neli riiki ja otsi infot (ära unusta allikaid välja toomast!), kuidas nendes riikides saab ajakirjanikuks. Kus saab seda eriala õppida? Kas on vaja erilisi sertifikaate hankida, eksameid teha või muid vajalikke dokumente taodelda? Kui palju ajakirjanikke neis riikides töötab? Milline on nende tööelu kvaliteet? Kuidas on nendes riikides lood ajakirjandusvabadusega (vaata Maailma Ajakirjandusvabaduse Indeksit)? Uuri ka “Worlds of Journalism” uuringut! Millises nendest neljast riigist on sinu arvates parim süsteem ja miks?

Õpilased moodustavad 2-4-liikmelised grupid ja loovad kuni 5-minutilise video, kus nad tutvustavad kursuse jooksul õpitut.

Videod peavad järgima YouTube’i/TikToki konkreetsete žanrite struktuuri ja jutustamisvõtteid. Seega peavad õpilased eeltööna nii teemat kui erinevaid YouTube’i/TikToki žanre, formaate ja trende uurima (nt GRWM, ASMR, Let’s Play, mappers, POV, tradwives, BookTok jne).

Videod peaksid olema nii head, et õpilased on nõus neid ka väljaspool klassi näitama. See nõuab planeerimist ja aega salvestamiseks ning monteerimiseks. Lõplik video peaks olema hea kvaliteediga ja žanr selgelt äratutuntav.

Näiteid Tartu Ülikooli tudengitelt:

• Shocking Truth! + online identities: https://www.youtube.com/watch?v=bpEyzhWt6Nw&ab_channel=KarinAllik
• Let’s Play + objectification of women: https://www.youtube.com/watch?v=3OR9tx3rP9w&ab_channel=KertuSaul
• ASMR + Tinder: https://www.youtube.com/watch?v=j1Kf276Tg-M&t=6s&ab_channel=AnettPeel

Eesmärk on arendada õpilaste kriitilist mõtlemist ja teadlikkust propagandatehnikatest ning kognitiivsetest nihetest. Õpilased õpivad tuvastama ja analüüsima, kuidas propagandat kasutatakse inimeste käitumise ja mõtlemise mõjutamiseks.

Ülesanne:

1. Tooge hiljutine näide, kus te sellist propagandavõtet olete märganud.
2. Valige 5 propagandatehnikat: https://en.wikipedia.org/wiki/Propaganda_techniques
3. Millised kognitiivsed nihkeid märkate nendes konkreetsetes tehnikates? https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Cognitive_bias_codex_en.svg

Vaata näidet täidetud tabelist siit.