Meie uurimistiimi liikmed ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengid viivad igal aastal läbi rohkelt väiksemaid ja suuremaid uurimistöid, mis võivad olla oluliselt infoallikaks ka teile – olgu see siis uurimistöö kirjutamisel teooria peatüki koostamisel või sügavama huvi korral põnevaks lugemiseks.
Head uudistamist!
MEIE TEADUSTÖÖD
Lott, K., Murumaa-Mengel, M. & Marling, R. (2025). Mainstreaming the manosphere: discourses of contemporary masculinity among Estonian manfluencers. Nature Humanities and Social Sciences Communications, 12: 602. https://www.nature.com/articles/s41599-025-04903-y
Lühikokkuvõte
Artiklis kirjeldatakse, kuidas TikToki platvormil tegutsevad Eesti manfluecerid ehk hüpermaskuliinsusele rõhuvad sisuloojad. Seda tüüpi sisuloojad levitavad manosfääri ideoloogiaid, mis on sageli misogüünsed ja antifeministlikud. Oma videotes kujutatakse kitsast „tõelise mehe“ kuvandit, rõhutades distsipliini, kannatust ja domineerimist, ning süüdistavad ühiskonna „woke“ suundumusi ja naisi meeste kannatustes. Uuring näitab, et kuigi need narratiivid pärinevad rahvusvahelistest manosfääri kogukondadest, kohandatakse neid Eesti konteksti sageli pealiskaudselt või ignoreeritakse kohalikke sotsiaalseid eripärasid. Manfluencerid kasutavad algoritmilisi taktikaid, nagu „vihaviljelus“ ja „koeraviled“, et suurendada oma nähtavust ja mõju. Artiklis rõhutatakse, et selline sisuloome aitab kaasa soopõhise väärinfo levikule ja ühiskondlikule polariseerumisele, eriti kontekstis, kus Eesti ühiskonnas on niigi sügavad soolised lõhed ja konservatiivsed hoiakud noorte meeste seas süvenemas.
Samal teemal eesti keeles: Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L. & Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. Tallinn: Praxis. https://praxis.ee/uploads/2024/12/Raport-lillekesed.pdf
Murumaa-Mengel, M., Klaassen, M. (2025). From Civil Inattention to Digital Activism: Audience Literacies Within the Social Media Literacies Framework. In: Özel, M. (eds) Digital Literacy as a Catalyst for Critical Thinking (pp.113-133). Springer, Cham. https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-96720-7_6
Lühikokkuvõte
Selles raamatupeatükis käsitlevad Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen sotsiaalmeediakasutajatele tarvilikke digipädevusi, mida läheb tarvis sotsiaalmeediasõnumite vastuvõtja ja loojana. Vaatasime üle viimase kümne aasta jooksul meie tiimi poolt tehtud tööd, püüdes kaardistada sotsiaalmeedias auditooriumiks olemise erinevad pädevused. Alustasime passiivsematest rollidest ning liikusime aina aktiivsemate poole, konstrueerides kolm teoreetilist osaluse tüüpi ning nende rollidega seonduvad oskused, teadmised, hoiakud ja väärtused. Kirjutame muuhulgas vihafarmerite näljutamisest, tsiviliseeritud huvipuudusest, intellektuaalsest tagasihoidlikkusest, keerukate kaastähendustega sõnumite dekodeerimisest ja digiaktivismist. Suuuuur kaardistus ühesõnaga. Tohutu tänu võlgneme oma tudengitele, kellega koos me läbi aastate neid teemasid oleme koos uurinud ja kellele nüüd on ka ametlikult tänu avaldatud, selle teema puhul spetsiifilisemalt: Liisi Maria Aleksius, Carine Jessica Kostla, Kristel Kaljuvee, Marget Miil, Anastasia Poole, Agneta Pukk.
Klaassen, M., Murumaa-Mengel, M., & Himma, M. (2024). Social media microinterventions: Testing information activism as a media and information literacy tool. Journal of Media Literacy Education, 16(2), 1-13. https://doi.org/10.23860/JMLE-2024-16-2-1
Lühikokkuvõte
Uuringuga soovisime teada saada, kuidas sellised digiaktivismi kogukonnad nagu Valguse Võit, #kiluparv, #minasiin ja #NAFO nendes tegutsevatele aktivistidele kasulikud on? Lõime haridusliku osaluseksperimendi käigus kogutud andmete põhjal kolm kontseptuaalset rolli: töömesilased, kes otsivad välja relevantset taustainfot, näiteks kontrollivad fakte või jagavad tausta mõne valeinfo superlevitaja tegevuse kohta või aitavad argumentatsiooni ehitada, aga otse nn. inforindel ise sekkumistega ei tegele; surikaadid, kes on aktiivsed ja hästi treenitud infovoos orienteerujad, aga enamasti ka esimesed reageerijad kui asi puutub näiteks massilisse raporteerimisse või laikidega toetamisse ning aitavad ka kaasa kogukonna meedia- ja infopädevuste arendamisele (arutelud algode töötamisest, arutelud narratiivide raamistamistest, allikakriitiline taustaotsing jmt); lõvid, kes möirgavad kommentaariumites ja hoolitsevad selle eest, et vali vähemus poleks ainus, kelle hääl on kuulda. Lõvide vastunarratiivid, kallutatud infole tähelepanu juhtimine, trollidega võitlemine ning ühiskondlike normide väljakutsuv ja avalik analüüsimine on jäämäe veepealne ja nähtav osa. Nende rollide vahetamine erinevates etappides on individuaalsest vajadusest sõltuv, aga me ei tuvastanud selle kuu ajalise eksperimendi jooksul kedagi, kes oleks suutnud ainult ühes rollis püsida. Teisisõnu: väsimine ja aktiivsest rollist passiivsemasse tõmbamine on meie tööpõllul kõikjal esinev, lihtsalt erinevate ajaliste tsüklitena. Tituleerisime selle inglise keeles “phoenixing cycle” – väsid, taandud, teine osa kogukonnast tõmbab esirindele kuniks taastud, et seejärel tuhast tõusta (ja lasta teised pingile puhkama). Julgust tuleb ka juurde, mitte ainult kogukonda jälgides, vaid inforindel toimuvat jälgides. Siis vahetad end tagalast taaskord välja esirindel tegutsejate vastu. Peamised kaasuvad meediapädevused olid seotud platvormispetsiifiliste või algoritmiliste teadmistega, allikakriitilisusega, ning vastunarratiivide tarvis argumentatsiooni ülesehitamisega (vana hea kriitiline mõtlemine muidugi ka).
Murumaa-Mengel, M. & Lott, K. (2023). Recreational Shaming Groups of Facebook: Content, Rules and Modministrators’ Perspectives. Convergence: The International Journal of Research into New Media Technologies, 29(4), 944–961.
Murumaa-Mengel, M. & Muuli, L.-M. (2021). Misogynist content exposé pages on Instagram: Five types of shamings, moderators and audience members. Participations: Journal of Audience & Reception Studies, 18(2): 100-123.
TUDENGID UURIVAD
Kirt, K. (2025). Meediaõpetuse kursuse läbinud 12. klassi õpilaste võimekus infokorratuse tuvastamisel. TÜ ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritöö, juhendaja M. Klaassen.
Kaseorg, S. (2025). Akadeemiliste raamatukoguhoidjate vaated infokorratusele ning meedia- ja infopädevuste õpetamisele. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistritöö, juhendaja M. Klaassen.
Martin, K. (2022). COVID-19 vaktsiinide vandenõuteooriate narratiivne konstrueerimine Eesti sotsiaalmeedias. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureusetöö, juhendaja M. Klaassen.