Õpi tundma videomängude maailma!
Suurem osa küsimustest pärineb Andy Robertsoni raamatust „Taming gaming“ (2021, Unbound). Küsimuste sisu ja konteksti selgituste autoriks on Karl Erik Saks.
Küsimused on jaotatud 5 teemaplokki.
Klõpsa huvipakkuva teema peale!
Küsimused mängu sisu kohta
Need küsimused keskenduvad mängu enda olemusele ning aitavad lapsel paremini oma sõnadega mängu sisu kirjeldada.
Mis sorti mänguga on tegemist?
Võite lapselt küsida täpsemalt mängu žanri/tüübi kohta või mida seal mängus teha tuleb? Kas seda mängu saab võita või on sellel mängul loominguline eesmärk? Kas mäng on jaotatud tasemeteks või matšideks või saab seda sisuliselt lõputult mängida?
Kas mängu mängitakse võistkondades?
Kerge küsimus, mille kaudu saab teada, kas tegemist on võistkondliku või võistlusliku laadi mänguga või mitte.
Kas see on äsja ilmunud mäng või on see juba pikemalt väljas olnud?
Võite lapselt küsida täpsustust tema eelistuste kohta: kas teda huvitavad kõige uuemad mängud; kõige uuem graafika? Või on hoopis mängu sisu või lugu nende jaoks tähtsam? Kas ta jälgib mängukultuuri trende, valib ise oma huvi järgi mänge või mängib neid mänge, mida ta sõbrad või (sh internetist leitud) tuttavad tahavad mängida, et saaks koos mängida?
Küsimused mängu tausta kohta
Need küsimused keskenduvad mängu ümbritsevale kontekstile. Meile võib tunduda, et mängulembeline inimene istub tuimalt oma seadme ees, aga tegelikult on mängukultuurist osavõtt vägagi sotsiaalne tegevus.
Kas ta mängib mängu kellegagi koos?
Kui jah, siis kas teised mängijad on ta päris sõbrad/tuttavad või on nad internetist leitud inimesed? Kui ta ei mängi mängu otseselt kellegagi koos, siis kas tal on keegi, kellega mängus toimuvat arutada? Kui ei, siis kas ta sooviks, et tal oleks selliseid sõpru? Kui ta mängib internetis võõrastega, siis kas ta on teadlik võõrastega kaasnevatest ohtudest? Näiteks, kuidas võõrad ei pruugi olla sellised inimesed nagu nad ennast esindavad või kuidas nad võiksid mängijalt raha või muud välja pressida. Kui väga ta selliseid võõraid usaldab ning miks?
Kas see mäng on võrgusisene või võrguväline (online või offline mäng)?
Võrgusisesed mängud tihti sisaldavad võimalusi mängida koos teiste internetist leitud mängijatega või nende vastu. Sellistes mängudes on võimalik inimestega sotsialiseerida või näiteks mängutaktikaid arutada, aga see pole kohustuslik. On palju mängijaid, kes mängivad üksinda võrgusiseseid mänge ja ei taha või ei oska teiste mängijatega suhelda. Mõned mängud võimaldavad sügavamat suhtlust kui teised (näiteks Nintendo loodud online mängud sisaldavad väga lihtsaid käsklusi ning teevad mikrofoni teel suhtlemise mängijatele keerulisemaks, et hoida ära kiusu/sõimlemist). Kui ta mängib võrguväliseid mänge, siis kas ta arutab mängu kulgu teiste inimestega või on see pigem privaatne mängimine? Kas ta mängib võrguväliseid mänge koos teiste inimestega (kohapeal)?
Kas ta on lemmikveebilehed või -platvormid, kust ta saab mängu(kultuuri) kohta uusi teadmisi?
Kas ta otsib ise teadlikult mängu kohta teadmisi või strateegiaid? Kui mängijad jäävad mängus kinni ja ei oska midagi edasi teha või nad tahavad lihtsalt selle mängu maailma või mehaanikate kohta rohkem teada, siis enamjaolt pöörduvad nad õpetuslehtede või videote poole. See näitab ka mängija motiveeritust mängu katsumusi ületada kui oma pea või oskustega enam mängust läbi ei lõika. Mõnedele mängijatele meeldib niisama mängus loodud maailma kohta juurde lugeda või otsida mänguteemalist kunsti. Mõned mängijad loovad ise mänguga seoses fänniloomingut. Mõned neist otsivad kogukondi, kus saaks mängu maailma või seal toimunut teiste sarnaste mängijatega jagada.
Küsimused mänguoskuste kohta
Need küsimused on suunatud mänguri lemmikmängu(de)le, mis nõuavad pühendumist ja harjutamist. Aita lapsel seletada, kuidas ja mismoodi ta oma mänguoskusi omandab ja parandab!
Kui kaua on ta mängu mänginud?
Kui tal on üks lemmikmäng, siis kas ta teab, kui palju tunde on ta selle mängu peale kulutanud? Paljudel mänguplatvormidel on võimalik jälgida mängudele kulutatud aega. Kui tal on üks lemmikmäng, mida talle meeldib väga mängida, siis see näitab ka tema pühendumusvõimet.
See oleks ka hea küsimus, mida siduda mängu väärtuste kohta. Kas ta tunneb, et mängule veedetud aeg on mängu hinda või sinna kulutatud raha väärt, kui üldse?
Millal ta mängu mängib?
Kuigi meile võib tunduda, et inimene ei tee nutiseadmes muud kui mängib üht mängu, siis see enamus ajast ei vasta tõele. Küsige lapselt, kas ta teab, kui pikalt ta üht mängu mängib, ning kas mängudel on spetsiaalsed sessioonipikkused, millega saaks arvestada? See küsimus võib aidata paremini luua mänguriga kokkuleppeid. Näiteks, kui tal on inimesed, kellega ta koos võrgus mängib, siis tõenäoliselt on tal eelistus mängida mängu siis, kui kõik kaasmängijad on samal ajal vabad.
Kas ta muutub mängus paremaks?
See näitab üles huvi selle kohta kuidas mänguril mängus läheb. Kas mäng arendab tema oskusi ja ta muutub selles ajas paremaks? Kui ta tunneb, et tema areng on mängus kinni jäänud, siis kas tal on ideid või mõtteid, miks see nii on või kuidas seda parandada? Äkki on mäng end sellisel juhul tema jaoks ammendunud ja on mõistlik vaadata teiste mängude suunas.
Küsimused mänguharjumuste kohta
Need küsimused aitavad lapsel oma mängukogemusi sõnadesse panna ning mõelda oma piiridele ja harjumustele.
Kas ta teadvustab, kuidas mängud mõjutavad tema tundeid?
Tunded võivad olla keeruline teema, millest rääkida, aga ometi mõjutab mängudes toimuv otseselt meie emotsionaalset seisundit. Paljud on kogenud, kuidas mängijad võivad muutuda kergelt ärrituvaks, kui neil ei lähe mängus hästi või nende mänguaeg jääb äkitselt lühikeseks. Esimene samm oma mänguharjumuste üle kontrolli saavutamisele on teadvustada, kuidas erinevad mängud meid mõjutavad.
Kas ta oskab oma mänguaega niimoodi sättida, et ta saaks sellest võimalikult palju naudingut?
Kui meil ei lähe mängudes hästi või mängus teatud eesmärgi saavutamine võtab kauem aega, kui oli planeeritud, siis on kerge püüda seda negatiivset tunnet või ärrituvust maandada enese tagant utsitamisega. Kas siis minna kohe uude matši või proovida uuesti seni kuni läheb paremini või punnitada unetundide arvelt see viimane saavutus ikkagi välja.
Sellisel juhul on lapselt eelnevalt mõistlik küsida, kas sellised valikud on tõesti seda väärt? Äkki järgmine kord sarnasesse situatsiooni sattudes on mõistlik teha väike hingetõmbepaus või jätta saavutused järgmisesse päeva. Puhanud peaga tulevad mängud paremini välja ning äkki jõuab teine kord veelgi paremini või rohkem teha.
See on oskus, mida on lapsel väga raske ilma välise abita harjutada ning siin puhul oleks kindlasti kasu vanemlikust toest.
Kas ta tajub, millal tal saab mängudest küllalt?
See on hea jätkuküsimus eelmisele, kuna aitab mõtestada, kas ta tajub ära oma piirid. Nagu eelnevalt mainitud, on kerge ebameeldivate tunnete puhul end edasi tagant utsitada ja see võib suure tõenäosusega ärrituvust tõsta. Kuigi mängud on hea vahend enda proovile panekuks ning ka vaimse vastupidavuse treenimiseks, siis sellest hoolimata võiksime olla mängides teadlikumad oma tunnetest.
Kui mängud ajavad mingil hetkel närvi, siis tõenäoliselt on hea mõte teha paus. Vastupidiselt tasub lapselt uurida, kui pikad on tema mängusessioonid ja kui palju ta sooviks ise mänge mängida. Kui leiate, et laps ei jõua mängusessiooni lõpetada enne teisi koduseid kokkuleppeid, siis püüdke uurida, kaua mängusessioonid kestavad ning kas oleks võimalik neid sättida teistele aegadele. Kui mängumatšidel või -tasemetel on spetsiifilised pikkused, siis on juba kergem teha kokkuleppeid nagu „Teeme nii, et kuna õhtusöök on tunni aja pärast, siis teed 3 15-minutist matši või taset ja kui sul läheb mõne matšiga kiiremini või kauem, siis arvesta sellega, et see ei sõidaks õhtusöögiaega sisse.“
Kas ta naudib mängu ka siis kui tal ei lähe seal hästi?
Kas laps naudib mängudes esinevaid katsumusi ja tuleb toime pinge ja stressiga ka siis, kui tal ei lähe seal hästi? Kas ta suudab jääda teiste mängijate suhtes austavaks, kui ta kaotab?
Mängud on väga head vastupanuvõime arendajad, kuna enamik neist on üles ehitatud katsumuste jadana, mida mängijal tuleb üht või teistmoodi oskuslikult ületada. Rasked mängud võivad tekitada väga võimsaid elamusi, kui mängija suudab lõpuks pikalt vaeva tekitanud raskuse ületada. Samas aga tuleks võib-olla mängijal analüüsida, kas mängu mängimine on seda väärt, kui see kipub pigem tekitavat negatiivseid emotsioone.
Küsimused mängu kulutuste kohta
Videomängud on head finantstarkuste õpetamiseks. Esiteks võib paljudes mängudes esineda virtuaalset raha, mida on võimalik mängudes juurde saada ning erinevate asjade peale kulutada. Teiseks on videomängud võrdlemisi kallis kultuurivorm alustades mängude enda hindadest ja lõpetades mänguarvutite, nutiseadmete, konsoolide ja tarvikute hindadega.
Kust ta avastas asja, mida ta osta soovib?
Kas seda reklaamiti neile? Kas see on midagi, mis on ta sõpradel juba olemas? Kas ta avastas selle läbi mängu enda või mõne poe?
Kas ta arvab, et tehtud ost on seda raha väärt?
Kas ta suudavad välja mõelda midagi muud, mida ta selle raha eest saaks endale osta? Kas need teised asjad tunduvad talle samasuguse väärtusegaolevat? Äkki oleks samas valikus olemas midagi kvaliteetsemat või odavamat, mis oleks väärtuslikum?
Kui tegemist on mängusisese raha või maksega, siis uurige, kas mängus on piisavalt selgeks tehtud, kui palju raha täpselt virtuaalvaluuta või asi on väärt? Mõnedes mängudes muudetakse pärisraha väärtus abstraktsemaks mitme erineva virtuaalvaluuta kaudu. Näiteks 100 kristalli on väärt 10€, aga selleks, et mängus soovitud asja saada on sul vaja kulutada 10 võtit, mille enda väärtus on 5 kirstu ja 1 kirst on väärt 100 kristalli. Niiviisi võib asjadele päris väärtus kahe silma vahele jääda ning on kergem teha rohkem kulutusi.
Lisaks, pöörake ekstra tähelepanu, kas makstud raha annab neile mängus kohe konkreetse asja või võimaluse või saavad nad selle raha eest pimesi loteriina suvalise asja. Sellised süsteemid võivad väga kergelt viia hasartmängurluseni.
Kas ostetud asi muudab kuidagi, kuidas ta mängu mängib?
Kas mängus tehtud maksete eest saab laps eeliseid teiste mängijate üle, kes ei kuluta mängu peale raha? Sellised süsteemid võivad läbi sotsiaalse surve tekitada lapses tunde, et ta ei suuda teiste mängijatega takti pidada, kui ta ei kuluta raha.
Teisalt on suhteliselt tavaline, et mängudes kulutatud raha annab nö „sotsiaalse staatuse“ võimaldades mängijatel osta skin’e, ehk oma tegelasele uhkeid kosmeetilisi kaunistusi. Tasuta mängudes on kombeks, et „tasuta“ mängijad saavad ikkagi mingid moodused, kuidas oma tegelast kaunistada või unikaalseks muuta, aga need valikud pole nii põnevad või uhked kui need, mis on mängusisesest poest saadaval.
Tihti on sellised uhked kosmeetilised asjad ka ajalimiidiga, mis võivad tekitada nö FOMO (Fear Of Missing Out) efekti, kus mängija tunneb, et teistega võrdne olemiseks peab ta limiteeritud ajaga kalli asja ostma enne kui see enam poes saadaval pole. Seega, isegi kui mängusisesed maksed ei anna mängijale mehaaniliselt eelist võivad mängud endiselt olla disainitud niiviisi, et mängijad tunneksid survet raha kulutamiseks. Nendest kõigest võiks lapsega nõu pidada, et ta saaks ise mõelda, kas selline disain või käitumine on raha väärt.
Kasulikke ressursse
Veebiseminar 11.25.2025
Kasulikud lingid
- targaltinternetis.ee
- 15410.ee – Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus
- familygamingdatabase.com
TI viibad:
- Mis on mängu Minecraft PEGI reiting?
- Kas mäng Minecraft on sobilik 5-aastasele?
- Kuidas seada Robloxis vanemliku järelvalve seadeid?
- Mida teha kui laps on liiga pikalt mängus?