Need küsimused on suunatud lapse lemmikmängu(de)le, mis nõuavad süvenemist ja harjutamist. Eesmärk on aidata lapsel selgitada, kuidas ta oskusi omandab, ning mõista paremini tema maitset ja eesmärke.
Kui kaua on laps mängu mänginud? Kui lapsel on üks kindel lemmikmäng, siis kas ta teab, kui palju tunde on ta sellele kulutanud? Paljud platvormid näitavad mängitud aega. Suur tundide arv näitab lapse pühendumisvõimet. Siin on hea koht arutada ka väärtusi: kas mängule kulutatud aeg (ja raha, kui mäng on tasuline) on saadud elamust väärt?
Millal laps mängib? Tihti tundub, et laps on nutiseadmes lakkamatult, kuid enamasti on mängimine tsükliline. Küsige, kas laps teab, kui pikad on ühe mängu sessioonid või matšid? See info aitab paremini koduseid kokkuleppeid sõlmida. Näiteks kui ta mängib võrgus sõpradega, sõltub tema aeg ka teiste graafikust. Kui teate, et üks matš kestab 20 minutit, on lihtsam planeerida kohustusi ja ekraaniaja lõppu nii, et mängu ei peaks poole pealt katkestama.
Kas laps muutub mängus paremaks? Tundke huvi, kuidas lapsel mängus läheb. Kas mäng arendab tema oskusi ja kas ta tunneb end aja jooksul osavamana? Kui mäng on vaid “aju puhkamiseks”, ei pruugi see oskusi arendada. Kui laps tunneb, et areng on kinni jäänud, siis uurige, miks see nii on. Äkki on mäng tema jaoks ammendunud ja oleks mõistlik vaadata midagi uut?
Kas ta harjutab või teeb mängu jaoks „trenni“? Võistluslike mängude puhul on tavaline, et enne olulist matši tehakse soojendust. Küsige, kas laps teeb harjutusmänge, et paremaks saada? Kui ta näeb vaeva, siis äkki on ta huvitatud ka päris e-spordi võistlustest? Tõenäoliselt on tal ka eeskujusid, kelle taset ta püüab saavutada.
Kuidas laps kaotustega toime tuleb? Kas on olnud hetki, kus ta mängus pidevalt kaotas, aga lõpuks ületas selle katsumuse? Kui jah, siis kuidas ta seda tegi – kas harjutas visalt, kuni sai selgeks? Kui kaua see aega võttis ja milline oli tunne pärast raskuse ületamist? See on hea koht rääkida sihikindlusest.
Mida laps teeb, kui jääb hätta? Kas ta annab kergelt alla ja vahetab mängu või on ta visa ja proovib uuesti? Kas ta püüab ise lahendusi leida või otsib abi internetist (mänguwikid, YouTube, Google)? Infootsingu oskus on väärtuslik. Videomängud treenivad hästi vastupanuvõimet ja see oskus – mitte alla anda – on ülekantav ka pärisellu.
Mis on tema lemmiksaavutus? Mängud loovad interaktiivseid ja ootamatuid olukordi. Kas lapsel on mõni eriline lugu või saavutus, mille üle ta uhke on ja mida tahaks jagada? Uurige, kui haruldane see saavutus teiste mängijate seas on.
Mis on lapse eesmärgid järgmiseks nädalaks? See küsimus näitab, kas laps planeerib oma tegevust ette. Kas tal on kindlad eesmärgid (nt teatud taseme saavutamine) või mängib ta pigem hetkeemotsiooni ajel meelelahutuseks? Võite ka lihtsalt küsida: “Mille kallal sa praegu mängus töötad ja mis sa selleks tegema pead?”
Suurem osa küsimustest pärineb Andy Robertsoni raamatust „Taming gaming“ (2021, Unbound). Küsimuste sisu ja konteksti selgituste autoriks on Karl Erik Saks.
Viimati uuendatud 09.12.2025