14 ülesannet, mis suunavad õpilasi digitaalses kultuuripärandis orienteeruma ja sellest midagi täiesti uut looma.
Iga tegevuse juurest leiate juhendi, soovitusliku vanusevahemiku, töölehe näidise ja arendatavad digipädevused.
14 loomingulist õppetegevust
Õpilastele meeldib muuseumides lahendada ülesandeid, mis on lihtsad ja mängulised, võimaldavad loovat ja füüsilist eneseväljendust, kasutavad tänapäevaseid vorme ja on seostatavad nende enda elu või kogemustega. Kui õppetegevuse käigus saab liikuda, naerda, üllatuda ja ise valida, tekivad õpilaste vahel hõlpsalt ka arutelud ja koostöö.
1. Vana ese, uus meem
Soovituslik vanus: 13–19a
Õpilased valivad MUISi andmebaasist vana eseme, mis tundub naljakas, veider või kuidagi intrigeeriv. Nad uurivad eseme kirjeldust ja ajaperioodi ning loovad selle põhjal ühe loomingulise tõlgenduse, näiteks: 1) meemi – digitaalne või käsitsi joonistatud pilt koos humoorika või teravmeelse tekstiga, mis tõlgendab eset tänapäevases võtmes; 2) videoklipi (15–30 sekundit) – TikToki stiilis video, kus eset esitletakse kui tänapäevast „lifehack’i“.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ja mõistab eseme kohta käivat infot MUISis ning asetab selle ajaloolisse konteksti.
Digisisu loomine ja kohandamine – õpilane loob visuaalse sisu (meemi või video), kasutades loovalt pilti ja teksti, kohandades seda tänapäevasesse formaati.
Autoriõiguse mõistmine – õpilane kasutab muuseumikogu materjali teadlikult ja loob sellele juurde lisandväärtust, arvestades loomeetikaga.
2. Ajapaiga duubel
Soovituslik vanus: 13–19a
Õpilased valivad Ajapaigast oma kodukoha või muu tuttava paiga vana foto ning otsivad selle asukoha üles. Nad teevad samast kohast uue foto, püüdes jäädvustada võimalikult sarnase vaatenurga. Seejärel võrdlevad pilte: mis on muutunud, mis mitte? Tulemusi saab esitleda näiteks slaidiesitlusena, plakatina või blogipostitusena.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib Ajapaigast vanu fotosid ja leiab neile vastavad asukohad, võrreldes visuaalset teavet.
Digisisu loomine ja kohandamine – õpilane teeb uue foto, töötleb ja esitleb seda koos algse pildiga, luues tähendusliku võrdluse valitud formaadis.
Probleemilahendus – õpilane leiab loova viisi ajaloolise ja tänapäevase pildi ühendamiseks ning sobiva digikeskkonna tulemuse esitlemiseks.
3. Mineviku pildibingo
Soovituslik vanus: 10–14a
Pedagoog loob bingokaardi MUISi või Fotise piltide põhjal (nt “hobuvanker”, “rahvariided”, “postkontor”). Õpilased otsivad sobivaid ajaloolisi fotosid, salvestavad või prindivad need, lõikavad välja ja paigutavad õigesse ruutu. Bingot saab mängida ka digitaalselt, nt slaidil või jagatud dokumendis.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib sihipäraselt pilte muuseumide digikogudest ja teeb antud kontekstis vahet olulisel ning ebaolulisel visuaalsel teabel.
Digisisu haldamine – õpilane salvestab, prindib või teisendab leitud pildid sobivasse vormi ning oskab neid digikeskkonnas või füüsilisel kujul kasutada.
Digisisu kohandamine – õpilane paigutab leitud pildid etteantud bingoformaati, mõistes vormistamise, sobivuse ja tähenduse seoseid.
4. Skandaal 100 aastat tagasi
Soovituslik vanus: 13–19
Õpilased otsivad DIGARist mõne vanema ajalehe artikli (nt 1920ndatest), mis tundub neile naljakas, šokeeriv või arusaamatu. Nad tõlgendavad selle tänapäeva noorte kõnepruuki ja teevad sellest Instagrami või TikToki stiilis “skandaalse” postituse – nt pealkiri, story, kommentaarid.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ja hindab vanu allikaid (nt artikli tähendus ja kontekst ajas).
Digisisu loomine – õpilane tõlgendab leitud sisu loovalt ja kohandab selle tänapäevasele vormile (nt Instagrami või TikToki stiilis).
Probleemilahendus – õpilane leiab loova viisi, kuidas arusaamatu või vananenud info muuta tänapäevaseks ja mõistetavaks.
5. Slängi evolutsioon
Soovituslik vanus: 12–16
Õpilased otsivad digiteeritud vanadest artiklitest sõnu või väljendeid, mida tänapäeval enam ei kasutata. Nad loovad slängisõnastiku, kus kirjeldavad, millised oleksid nende tänapäevased vasted. Soovi korral 1) kujundavad õpilased füüsilise või digitaalse miniplakati või QR-koodiga sõnamängu, mida saab muuseumis kasutada interaktiivse väljapanekuna; 2) loovad kaardimängu „Arva ära, mida see tähendas!”, kus üks pool näitab vana sõna ja teine tänapäevast tähendust. Saab mängida arutlus- või võistlusmänguna.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib digiarhiividest vanu tekste, tuvastab arhailised väljendid ning mõistab nende tähendust ja konteksti.
Digisisu loomine ja kohandamine – õpilane kujundab loova väljundi (sõnastik, plakat, mäng), tõlgendab leitud keelelisi väljendeid ning seob need tänapäevase keelekasutusega.
Probleemilahendus – õpilane mõtleb, kuidas vana keel võiks kõlada noortepäraselt ja kuidas seda esitleda publikule mängulisel või harival moel.
6. Kui Koidula oleks Instagramis…
Soovituslik vanus: 14–19
Õpilased valivad arhiiviallikatest mõne ajaloolise isiku (nt Parrot, Koidula, mõisnik vms) ja loovad talle Instagrami profiili koos 3–5 postitusega. Postitused võivad sisaldada fotosid, tehisintellektiga tehtud videoid, tsitaate ning teemaviiteid.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane uurib arhiiviallikaid, valib sobiva isiku ning kogub tema kohta usaldusväärset infot.
Digisisu loomine – õpilane koostab loova ja ajastule vastava sotsiaalmeediaprofiili, kasutades digitaalseid tööriistu, pilte, teksti ja võimalusel ka TI-vahendeid.
Autoriõigus ja litsentsid – õpilane õpib kasutama arhiivimaterjale korrektselt ja viitama kasutatud allikatele.
7. Reageeri vanale filmile
Soovituslik vanus: 13–19
Õpilased valivad mõnest filmi- ja videoarhiivist vana videoklipi, näiteks „Trammide liiklus“, ning loovad selle põhjal reaktsioonivideo. Tulemus võib olla esitatud näiteks mõnes kindlas TikToki stiilis videona, humoorika pealelugemise või tõsisema audio-kommentaarina. Eesmärk on mõista kultuurilisi muutusi ja harjutada ajaloolise materjali esitamist tänapäevases audiovisuaalses formaadis.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib sobiva arhiivivideo ning mõistab selle kultuurilist ja ajaloolist konteksti.
Digisisu loomine – õpilane salvestab, monteerib ja esitleb oma reaktsioonivideo, kasutades sobivaid audiovisuaalseid tööriistu.
Autoriõigus ja litsentsid – õpilane arvestab video kasutusõigustega ning õpib vajadusel viitama allikale.
8. Voyager 2025
Soovituslik vanus: 12–18
Õpilastele tutvustatakse Voyageri kuldplaati. Seejärel otsivad nad digitaalse kultuuripärandi kogudest (nt MUIS, Fotis, DIGAR) fotosid, helinäiteid, tsitaate või muid materjale, mis võiksid tänapäeval meie kultuuri, väärtusi ja eluviisi kõige paremini edasi anda. Otsitu põhjal loovad nad „meie klassi kuldplaadi“ – näiteks 5 pilti, 3 heli ja 1 tsitaat – ja koostavad lühikese põhjenduse iga valiku kohta. Nii õpitakse digitaalse kultuuripärandi kaudu hindama, mis on ajas püsiv ja mis muutub.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ja valib digitaalsest kultuuripärandist tähenduslikke elemente, hinnates nende sobivust ja esinduslikkust.
Digisisu loomine – õpilane kombineerib leitud materjalidest tervikliku ja tähendusliku digikogu („kuldplaadi“) ning põhjendab oma valikuid.
Koostöö digikeskkonnas – kui töö toimub rühmas, õpitakse ühiselt otsustama ja digisisu looma.
9. Liiklus minevikus ja täna
Soovituslik vanus: 11–15
Õpilased uurivad digitaalsest arhiividest vanu liikluspilte, plakateid või filmilõike ja vaatlevad, millised olid sõiduvahendid ja ohud minevikus. Seejärel koostavad õpilased digitaalse plakati, mis toob ajaloolise olukorra tänapäeva – nt, kuidas hobukaariku asemel põhjustab segadust elektritõukeratas või isesõitev auto. Ülesanne aitab mõista, kuidas liiklusolud ja -reeglid muutuvad ajas, aga ka seda, kuidas meie valikud ja tähelepanu mõjutavad ohutust igas ajastus.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib kultuuripärandikogudest vanu liiklusega seotud materjale ja tõlgendab neid.
Digisisu loomine – õpilane loob visuaalse või kirjandusliku loo, kombineerides ajaloolise info tänapäevase olukorraga.
Probleemilahendus – õpilane analüüsib ohtlikke olukordi erinevatel ajastutel ning mõtestab neid ennetavast või õpetlikust vaatenurgast.
10. Ajastule omane kiri tänapäeva keeles
Soovituslik vanus: 13–18
Õpilased valivad arhiivist ühe vana emotsionaalse kirja, armastuskirja, lahkumisavalduse või mõne muu tundeküllase teksti. Esmalt loevad nad valitud kirja põhjalikult läbi ja analüüsivad selle sisu: millist sõnavara kasutatakse, milline on toon, kellele ja miks on kiri kirjutatud ning millised tunded on tekstis peidus. Nad toovad välja, mis on ajastule omane ja mis võiks tänapäeval kõlada teistmoodi.
Seejärel tõlgivad nad kirja tänapäevasesse suhtlusformaati – näiteks Messengeri vestluseks, TikToki videoks, Snapchati story‘ks või häälsõnumiks – kasutades kaasaegset slängi, emoji‘sid ja kõnekeelt. Töö lõppu lisavad lühikese refleksiooni: mis muutus, kui tekst tõlgiti tänasesse formaati? Kas mõni tunne kaotas oma tõsiduse? Kas mõni sõnum muutus selgemaks või hoopis ebaselgemaks?
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ja analüüsib ajaloolist teksti, tõlgendades selle tähendust ja emotsionaalset tausta.
Digisisu loomine – õpilane kohandab ajaloolise kirja tänapäevasesse digiformaati (nt vestlus, video, story), kasutades kaasaegset keelt ja meediavõtteid.
Digisisu kohandamine – õpilane tõlgendab ja adapteerib olemasolevat sisu, pidades silmas sihtrühma ja konteksti muutumist.
11. Mineviku geenius tänapäeva ekraanil
Soovituslik vanus: 13–19
Õpilased uurivad digiarhiividest ajaloolise isiku tegevust ja tööriistu ning loovad nende põhjal tänapäevase „tutoriali“ – video, mis õpetab midagi, mida valitud inimene tollal selgitas. Õpilased esitavad saadud teadmisi tänapäevases võtmes, nt YouTube’ile või TikTokile omases stiilis.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ajaloolist teavet digiarhiividest ning mõistab selle sisu ja konteksti.
Digisisu loomine – õpilane toodab audiovisuaalse õpetusvideo, kasutades tänapäevaseid meediavorminguid ja tehnikaid.
Digisisu kohandamine – õpilane tõlgendab ajaloolist teadmist ja esitab selle tänapäevasele publikule sobivas formaadis ja keeles.
12. Vestlusrobot ajaloolise tegelasena
Soovituslik vanus: 14–19
Õpilased kasutavad schoolai.com (tasuta!) ja loovad vestlusroboti mõne ajaloolise tegelase põhjal. Nad sisestavad arhiivilingid ja -tekstid, mis määravad, mida robot “teab”. Õpilased testivad teineteise roboteid ja kommenteerivad vastuseid.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane otsib ja valib allikmaterjale, mis sobivad ajaloolise tegelase iseloomustamiseks.
Digisisu loomine – õpilane loob vestlusroboti sisendi ja kohandab seda tähenduslikuks suhtluseks.
Probleemilahendus – õpilane testib roboti toimimist, hindab vastuste sobivust ning vajadusel täiustab sisu.
13. Uued teemad, samad tunded
Soovituslik vanus: 12–17a
Õpilased valivad Livrustkammaren Instagrami konto näitel üheksa arhiivifotot, mis väljendavad erinevaid meeleolusid. Nad kirjutavad juurde, milline meeleolu nendel piltidel on ja millise tänase uudise/päevakajalise teemaga see kõige paremini seostub.
Ülesanne arendab järgmisi digipädevusi:
Info- ja andmekirjaoskus – õpilane valib allikate hulgast sobivad pildid, arvestades nende tähendust ja konteksti.
Digisisu loomine – õpilane loob visuaalsete ja tekstiliste elementide põhjal seoseid tänapäevaga, väljendades ideid lühidalt ja loovalt.
Probleemilahendus – õpilane tõlgendab arhiivimaterjali uues kontekstis ning seostab seda ühiskonnas toimuva või aktuaalsega.
14. Ajalooliste jäädvustuste fotolavastus
Soovituslik vanus: 7–100a
Õpilased valivad digitaalsest arhiivist (nt Ajapaik, Fotis, MUIS) ühe ajaloolise foto, millel on kujutatud mõni tegevus, poos või stseen. Nad loovad sellest foto põhjal tänapäevase taaslavastuse – kasutades samu poose, esemeid, rõivastiile või kompositsiooni. Taaslavastatud foto esitatakse originaaliga kõrvuti. Soovi korral saab lisada ka lühikese kommentaari või pealkirja, mis avab muutusi ajas või toob esile mõne sotsiaalse/kultuurilise tähenduse.
Autorlus
Ülesanded on loodud projekti “Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss” raames. Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“.
Ülesannete koostamise aluseks on projekti töötoas osalenud muuseumipedagoogide parimad praktikad ja ideed. Lõplikeks tööjuhisteks aitas mõtted vormistada ChatGPT. Illustratsioonid on tehtud Google Geminiga. Lehe pani kokku Inger Klesment.