Sellelt lehelt leiad juhendi ja kõik vajalikud materjalid, mille abil teistele internetis turvaliselt toimetamist õpetada.
Miks põhikoolis digimentordada?
Loovtöö
Digimentorlus sobib väga hästi loovtöö projektiks.
Praktiline kogemus
Koolis on palju teoreetilisi tunde, digimentorlusega saad aga teha midagi praktilist!
Oskuste areng
Teisi õpetades saad ise asjadest palju paremini aru. Lisaks õpid suhtlema ja probleeme lahendama.
Kuidas põhikoolis digimentordada?
Üksi
- Aita vanavanemal videokõne teha või õpeta klassikaaslasele, kuidas ägedat esitlust luua.
- Tee lühike video või lihtne juhend teemal, milles oled osav. Jaga seda sotsiaalmeedias!
- Paku õpetajale või teistele kooli töötajatele väikeste tehniliste muredega abi!
Koos sõpradega
- Korraldage kooli raamatukogus üritus, kus aitate vanavanematel nutiseadmetega pusida.
- Mõelge välja mäng, mis õpetab digiturvalisust ja korraldage noorematele mänguvahetund.
- Tehke loovtöö raames noorematele klassidele lõbus digiturvalisuse teemaline klassiõhtu.
Mida teised põhikooliõpilased teinud on?
Aardejaht
Sofiia Prishchenko lõi 4. klassidele QR-koodidega digiturvalisuse aardejahi “Kübermissioon”, mis õpetas lastele õngitsuskirjade äratundmist ja turvalist paroolikasutust mängulises vormis.
Sofiia: “Küberturvalisus on vajalik teema, kuid väiksematele lastele keeruline. Soovisin muuta selle mänguliseks ja praktiliseks. Valisin 7 temaatilist küsimust, millest igaüks puudutas ühte olulist digiturbe osa. Küsimused olid vormistatud Google Formsi, mille link oli lisatud koolimajja paigutatud värvilistele plakatitele koos väikese QR-koodiga. Mäng algas plakatiga, millel oli motivaator ja esimene vihje (näiteks: “See on koht, kus asjad satuvad kadunuks, aga ka kõik projektid saavad hoo sisse” – st kabinet 114, huvijuhi ruum). Õpilane skaneeris QR-koodi, vastas küsimusele. Kui vastus oli õige, nägi ta järgmise kabineti numbrit (nt 203). Nii liikus ta ühest jaamast teise ning kogus igas jaamas ühe tähe, mis lõpuks moodustas sõna „TURVALISUS“ (või mõne muu digiteemalise sõna). 8. jaam oli kooli seal, kus oli start. Sinna oli peidetud QR-kood lõpuküsimuste ja tagasisidevormiga. Tegevuse lõpus õpilased hindasid mängu lõbusust (5 palli), märkisid, milline küsimus oli keerulisem, tõid välja, mida uut nad õppisid ja kirjutasid, kas soovitaksid seda sõpradele.”
Digiturvalisuse esitlused algklassides
GAGis on 1.-4. klassini eraldi digitund, kus üheks teemaks on esitluse tegemine nt kiusamise, liikumise, kooli ajaloo, tervise või internetiturvalisuse teemal. Kui õpilased on esitluse valmis saanud, saadetakse teemade nimekiri algklassi õpetajatele, kes sealt endale sobiva teema ja kuupäeva välja valivad. 4. klassi õpilased viivad algklassides internetiturvalisuse teemal esitlusi läbi.
Eakate nutiring
Endised Tartu Veeriku Kooli 5. klassi õpilased lõid 2017. aastal projektõppe tulemusena Tartu Tähtvere Päevakeskuse eakatele nutiringi, mida koordineeris klassijuhataja Signe Varendi. Klass otsis õppeaasta alguses ideed enda ettevõtlikkuse arendamiseks, mida oleks põnev ellu viia ja mis pakuks harjumuspärasest teistsugust väljakutset. Klassisisese arutelu käigus jõuti järeldusele, et kõige olulisem oleks õpetada nutiseadmete kasutamist just eakatele inimestele.
„Klassijuhataja tunnis tegime arutelusid ja kamba peale kooruski, et meie vanaemad ja vanaisad võiksid osata rohkem nutiseadmeid kasutada ja lapsed võiksid olla need, kes neid õpetavad,” lausus Varendi.
Kogu õppeprojekt kestis Tähtvere Päevakeskuses kokku pool aastat – noored kohtusid eakatega kaks korda kuus, veetes nendega ühel korral aega poolteist tundi. “Tähtvere eakate kodu oli kõige lähedasem koht, kuhu minna. Võtsime ühendust sealse juhiga, kes oli väga huvitatud sellest. Tema sõnul olid eakad juba väga ammu küsinud mingisugust koolitust ja meie võtsime täpselt õigel ajal ühendust. Panime plaani paika ja see kõik kuidagi niimoodi kulges ja sujus,” lausus Varendi. Projektile andis omapoolse toe nii tahvelarvutite kui ekspertide nõu jagamisega telekommunikatsiooni ettevõtte Telia.
1 samm: leia oma supervõime!
Mõtle korraks, milles sa digimaailmas hea oled. Igaühel on oma oskus! Kas sa oled osav…
- … lahedate esitluste tegemises?
- … piltide ja videote töötlemises?
- … mõne kindla äpi või mängu kasutamises?
- … internetist kiiresti info leidmises?
- … sotsiaalmeedias huvitavate postituste tegemises?
Vali välja üks või kaks asja, mida sulle tõesti meeldib teha ja mida sa hästi oskad. See ongi sinu supervõime, mida saad teistega jagada!
2. samm: vali, keda sa aidata tahad
Nüüd mõtle, kes sinu oskustest kõige rohkem rõõmu tunneks. Alustada on kõige lihtsam lähedalt.
Nooremad õpilased – nemad alles alustavad oma digiteekonda ja sina oled nende jaoks juba suur eeskuju.
Sinu pere – vanaema, vanaisa, ema või isa. Ehk vajavad nad abi videokõnede tegemisel või piltide saatmisel?
Sinu sõbrad ja klassikaaslased – võib-olla on kellelgi raskusi mõne koolitööga, näiteks esitluse tegemisega. Äkki sina saaksid aidata?
3. samm: mõtle välja oma esimene missioon!
Ära muretse, sa ei pea kohe maailma päästma! Alusta millestki väikesest ja lihtsast. Siin on mõned ideed esimeseks missiooniks:
Digiturvalisuse mäng. Mõtle koos sõpradega välja väike mäng või viktoriin internetis varitsevate ohtude kohta ja mängige seda noorematega.
Perekonna digiabi. Lepi vanaemaga aeg kokku ja õpeta talle selgeks üks asi, näiteks kuidas sulle WhatsAppis pilti saata.
Sõbra aitamine. Paku klassikaaslasele abi, kui näed, et ta on mõne digiteemaga hädas.
4. samm: leia endale abiline või juhendaja!
Räägi oma ideest mõnele täiskasvanule koolis. Sinu mentoriks ja toetajaks võib olla:
- IT- või arvutiõpetaja
- Sinu klassijuhataja
- Huvijuht
Nemad oskavad anda head nõu, aidata leida abivajajaid ja julgustada sind, kui seda vajad.
Abiks loovtöö kirjutamisel
Praktilise töö juhend
Millistest osadest praktiline töö koosneb? Kui suur on töömaht? Mida ma tegema pean?
Miks gümnaasiumis digimentordada?
Täida koolikohustus nutikalt
Vormista digimentorlus uurimistööna või kogu vabatahtliku töö tunde!
Täiendus CV-sse
Sa eristud ülikooli või tööle kandideerides, sest sul on ette näidata reaalne projektijuhtimise kogemus.
Proovi uut ametit
Saad katsetada, kas õpetaja, koolitaja või projektijuhi amet võiks olla sinu jaoks.
Kuidas gümnaasiumis digimentordada?
Üksi
- Aita kohalikul spordiklubil luua lühike TikToki video või noortekeskusel ürituse postitust kujundada.
- Aita mõnel õppejõul digitaalseid õppematerjale luua.
- Aita väikeettevõttel valida ja kasutusele võtta nende äriprotsesse toetavat tarkvara.
- Mõtle välja, mis on sinu tugevus ja loo selle põhjal spetsiifiline e-õppematerjal.
- Vii läbi sissejuhatav programmeerimise töötuba noortele.
Koos sõpradega
- Korraldage kursusekaaslastega töötuba kohalikus raamatukogus või noortekeskuses, kus õpetate eakatele e-riigi teenuseid kasutama või aitate nt väikeettevõttel luua sotsiaalmeedia turundusstrateegia.
- Pakkuge ülikoolis vajalike veebikeskkondade kasutamise kohta teadmisi ja kogemusi noorematele tudengitele.
- Uurige, kas saate aidata vabaühendusel luua digitaalset kampaaniat või arendada uut veebilehte.
Mida teised gümnasistid teinud on?
Helindamise ja lavatehnika huviring
Kermo Küüts (Räpina Ühisgümnaasiumi 12. klass) paistis silma praktilise ja kogukonda ühendava algatusega, mille kaudu andis ta edasi heli-, valgus- ja videotehnika kasutamise teadmisi. Tema eestvedamisel toimus koolis noortele suunatud huviring, kus õpiti tundma helindamise ja lavatehnika töövahendeid, sobivaid programme ja turvalise allalaadimise põhimõtteid.
Lisaks andis Kermo koos oma grupiga panuse kohaliku maakondliku sõbrapäevapeo õnnestumisse, kus nad vastutasid ürituse tehnilise läbiviimise eest. Žürii tõstis esile Kermo pühendumust ja oskust arendada eakaaslaste digipädevusi läbi väga käegakatsutava tegevuse ning panust kogukonna digiteadlikkuse kasvatamisse.
Digiseadmete koolitused
Gregor Vool: “Tegin 10. klassis oma UPT raames praktilise töö, kus vahetasin kooli monitore. Täpsemalt õpetajate omi, kellest paljud on 50+. Aitasin neil mõista, et miks vahetame ja kuidas nad saavad neid uusi monitore täielikult ära kasutada, et klassis õppimist uuele tasemele tuua. Lisaks aitasin neid suure digitahvliga.”
Digiabi pakkuv õpilasfirma
Stefan Allev lõi õpilasfirma “DigiAbi”, mis pakkus eakatele personaalset IT-nõustamist kolmes linnas koostöös omavalitsustega, korraldas huviringe ja kaasas teisi noori.
1. samm: kaardista oma oskused ja huvid
Mõtle strateegiliselt – millised on sinu tugevused, mis võiksid olla kasulikud ka teistele?
- Spetsiifiline tarkvara – ehk oskad keskmisest paremini kasutada Excelit, Photoshop’i, mõnda video- või helitöötlusprogrammi?
- Süvateemad – kas sind huvitab küberturvalisus, tehisintellekti (TI) kasutamine õppimisel, sotsiaalmeedia turunduse põhimõtted või hoopis investeerimine ja rahamaailma rakendused?
- Sisuloome – võib-olla oled osav kaasahaaravate esitluste, YouTube’i videote, blogipostituste või podcast’ide loomisel?
Vali teema, mis sind ennast sütitab. Nii on sul rohkem motivatsiooni seda ka teistele õpetada.
2. samm: leia sihtrühm ja eesmärk
Keda sa tahad oma teadmistega aidata ja mis on sinu projekti eesmärk?
- Võimalikud sihtrühmad – nooremad klassid sinu koolis, õpetajad, kohaliku kogukonna eakad, mõni väikeettevõte või vabaühendus.
- Digimentordamise eesmärk – kas sinu eesmärk on läbi viia ühekordne töötuba, luua püsiv mentorlusprogramm, toota seeria õppevideoid või arendada valmis õppematerjal, mida saaksid kasutada ka teised koolid?
Sõnasta eesmärk. Näiteks: “Minu eesmärk on õpetada 8. klassi õpilastele tehisintellekti tööriistade abil efektiivsemalt uurimistööd tegema.”
3. samm: vali sobiv projekti vorm
Olenevalt sinu ajast ja eesmärkidest, vali endale sobiv formaat. Näiteks loo õppevideote seeria, hakka kooli digieksperdiks, vii läbi uurimisprojekt, asuta koos klassikaaslastega õpilasfirma, korralda töötuba või teemanädal.
4. samm: küsi koolist abi!
Ära pelga kooli võimalusi kasutada ja õpetajatelt nõu/juhendamist küsida.
Uuri, kas kool saab sind aidata ruumide, tehnika või kontaktidega.
Pöördu mõne õpetaja (nt informaatika, majandus, eesti keel), huvijuhi või õppealajuhataja poole. Tutvusta oma ideed ja palu tal olla sinu juhendaja.
Aruta juhendajaga, kuidas saaksid oma projekti vormistada uurimis- või praktilise tööna. See annab su tegevusele selge raamistiku ja tähtajad.
Miks ülikoolis digimentordada?
Praktiline kogemus
Rakenda ülikoolis õpitut reaalsetes projektides ja saa kogemus, mida tööandjad hindavad.
Võrgustiku laiendamine
Loo kontakte tulevaste tööandjate, partnerite ja klientidega juba õpingute ajal.
Kogu ainepunkte!
Uuri oma ülikoolist, kas saad mentorluse või praktilise projekti eest ka ainepunkte üle kanda.
Kuidas ülikoolis digimentordada?
Üksi
- Aita kohalikul spordiklubil luua lühike TikToki video või noortekeskusel ürituse postitust kujundada.
- Aita mõnel õppejõul digitaalseid õppematerjale luua.
- Aita väikeettevõttel valida ja kasutusele võtta nende äriprotsesse toetavat tarkvara.
- Mõtle välja, mis on sinu tugevus ja loo selle põhjal spetsiifiline e-õppematerjal.
- Vii läbi sissejuhatav programmeerimise töötuba noortele.
Koos sõpradega
- Korraldage kursusekaaslastega töötuba kohalikus raamatukogus või noortekeskuses, kus õpetate eakatele e-riigi teenuseid kasutama või aitate nt väikeettevõttel luua sotsiaalmeedia turundusstrateegia.
- Pakkuge ülikoolis vajalike veebikeskkondade kasutamise kohta teadmisi ja kogemusi noorematele tudengitele.
- Uurige, kas saaksite teha koostööd mõne kohaliku organisatsiooniga. Näiteks saate aidata vabaühendusel luua digitaalset kampaaniat või arendada uut veebilehte.
Mida teised tudengid teinud on?
Internetipettuste kalender
Anett Maria Reinas, Anete Sammler, Grete Koho ja Julia Siimberg (Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid) lõid infovastupidavuse kalendri, mis aitab eakatel aasta jooksul paremini mõista levinumaid digipettusi ja õppida, kuidas end nende eest kaitsta.
TikToki maja Raekoja platsil
TikToki maja on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengite kodutööst välja arenenud projekt, mille abil saab arendada ükskõik, millise sihtrühma digi-, meedia- ja infopädevust.
Esimene TikToki maja valmis 2022. aasta lõpus, mil see oli osa toonasest Tartu Raekoja platsil laiuvast traditsioonilisest jõululinnakust ehk Tartu valguskülast (klõpsa pildile, et lugeda Tartu Postimehes ilmunud uudist). Teist TikToki maja sai külastada aga 2023. aasta augustis Paide Arvamusfestivalil.
Mänguline aardejaht linnas
Tartu Ülikooli tudengid Kathleen Loss, Laura Jõgar, Margus Vahter ja Roman Valt mõtlesid välja ning viisid läbi gümnasistidele suunatud kaasahaarava mängu, mis õpetas infomüras paremini toime tulema. Kokku osales mängus lausa 1400 noort! LOE PROJEKTIST LÄHEMALT SIIT.
Veebileht ohvrite taasohvristamise teemal
Mari Laasik, Kermo Aruoja, Andra Jundas ja Marko Noppel lõid veebilehe mikstasiis.ee ja kampaania ohvrite taasohvristamise teemal, tõstes eri vanuses inimeste meediapädevust tundlike teemade käsitlemisel.
Grupiliikmed: “Periood 04.12.2024. a – 04.01.2025. a. Rühmatöö raames lõime hariva veebilehe. Leht sisaldab endas lihtsustatud teavet meedias (vägistamiskuritegusid kajastavates artiklipealkirjades ja fotodes) esinevat taasohvristamise äratundmist. Veebilehel on valikvastustega test, mis aitab taasohvristamist ära tunda ja iga vastuse puhul kuvab test ka informatiivse selgitava teksti, kuidas antud küsimus taasohvristav on. Samuti lõime veebilehele lisaks postrid, mis panid vägistamist kajastavad aritklipealkirjad teiste kuritegude konteksti, et juhtida vägistamisohvrite meedias taasohvristamisele tähelepanu. Postritel asuv QR-kood suunas veebilehele ja paljastas tegelikult meedias vägistamiskuritegu kajastava pealkirja, mis oli taasohvristav. Samuti lõime laiema tähelepanu saamiseks Instagrami konto, kuhu tegime postitusi ülal nimetatud perioodil. Lisaks avaldasime Eesti Päevalehes arvamusartikli, mis kajastas veebilehel olevat teavet taasohvristamise ära tundmise kohta.”
Slängisõnastik
Diana Teemo, Katrin Rosenfeldt ja Laura Pruks (Tartu Ülikool) uurisid noorte digikeelt, andes sisendit 2025. aasta slängisõnastikku ja aidates täiskasvanutel tuvastada digikeskkondades peituvaid kiusamisriske.
Infovoldik internetipettuste teemal
Mari Laask, Andra Jundas, Kaire Kuningas, Nikita Golovin, Merlin Vettik tegid infovoldiku, mis aitaks petukõnesid tuvastada viie küsimuse kaudu, mida igaüks saab endalt enne küsida, kui hakkab kellegagi enda andmeid jagama või mõne pakkumisega nõustub. Eelkõige oli voldik suunatud eakamatele. Tudengid levitasid voldikuid mõne nädala jooksul detsembri kuus Sotsiaalkindlustusameti kaudu, pannes need ooteruumi, kust sihtrühma liikmed need endale kaasa said võtta ja miks mitte ka kõik teised, et neid enda eakamatele perekonnaliikmete või tuttavatele jagada.
Noorte slängi uurimine
Signe Koidu, Viktoria Kukk, Johanna Victoria Lepp ja Maris Uibopuu (Tartu Ülikool) uurisid emoji’de ja digikeele rolli noorte emotsionaalses suhtluses ning kuidas see mõjutab digikommunikatsiooni mõistmist. Veebileht ohvrite taasohvristamise teemal
1. samm: õpeta edasi!
Kaardista oma erialane kompetents. Mõtle, milliseid konkreetseid oskusi oled ülikoolis õppinud, mida saaksid teistele edasi anda?
- IT ja inseneeria – sissejuhatus programmeerimiskeeltesse (Python, Java), andmeanalüüsi põhitõed, veebiarenduse algteadmised, UX/UI disaini printsiibid.
- Kommunikatsioon ja turundus – sotsiaalmeedia strateegia loomine, sisuturunduse alused, digikampaania planeerimine, lihtsate pressiteadete või blogipostituste kirjutamine.
- Haridus- ja sotsiaalteadused – e-õppe platvormide efektiivne kasutamine, pedagoogilised nipid digiõppeks, andmete kogumine ja analüüs küsitlustarkvaraga.
- Majandus ja ettevõtlus digitaalse turunduse strateegia väikeettevõttele, e-kaubanduse platvormi valik, finantsrakenduste kasutamine.
Vali valdkond, mis toetab sinu karjäärieesmärke.
2. samm: vali sihtrühm ja fookus
Sinu aeg on väärtuslik. Vali projekt, mis ainult ei aita teisi, vaid arendab ka sind ennast professionaalselt. Kelle aitamine viiks sind lähemale oma unistuste praktikakohale või tööle?
Soovid saada konsultandiks? Aita väikeettevõttel valida ja kasutusele võtta nende äriprotsesse toetavat tarkvara.
Tulevane haridustöötaja? Loo mentorlusprogramm oma eriala noorematele tudengitele või aita mõnel õpetajal digitaalseid õppematerjale luua.
Pürgid turundusjuhiks? Paku oma abi mõnele vabaühendusele või alustavale ettevõttele digitaalse turundusstrateegia loomisel ja elluviimisel.
Unistad tarkvaraarendaja karjäärist? Aita kohalikul kogukonnaseltsil luua lihtne koduleht või vii läbi sissejuhatav programmeerimise töötuba noortele.
Mõtle oma tegevusest kui portfolioprojektist. See on reaalne näide sinu oskustest, mida saad tulevasele tööandjale esitleda.
3. samm: integreeri projekt oma õpingutesse
Seo oma praktiline tegevus akadeemilise maailmaga, et saada tegevusest maksimaalset kasu.
Loo teadlikult võrgustikku. Iga kontakt, kellega projekti raames suhtled – olgu see kohaliku spordiklubi juht või kursusekaaslane – on osa sinu tulevasest professionaalsest võrgustikust. Suhtle professionaalselt!
Teeni ainepunkte (EAP-sid). Räägi oma programmijuhi või mõne õppejõuga. Uuri, kas saad vormistada oma digimentorluse projekti praktikana või arvestada seda vabaainena. See on suurepärane võimalus saada ainepunkte reaalse töö eest.
Rakenda pedagoogilisi teadmisi. Kui aitad teisi, siis mõtle teadlikult sellele, kuidas sa õpetad. Reflekteeri oma tegevuse üle – see arendab sinu juhendamis- ja tagasisidestamisoskusi.
4. samm: mõõda tulemusi ja vormista kogemus tööks või reaks CV-s
Tulevase tööandja jaoks ei loe ainult see, mida sa tegid, vaid ka see, millised olid tulemused.
Kogu andmeid! Ära ütle lihtsalt “aitasin sotsiaalmeediaga”. Ütle: “Kasvatasin MTÜ X Instagrami jälgijaskonda kolme kuuga 25% võrra” või “Viisin läbi 4-osalise digikoolituse 15 seeniorile, mille tulemusel hindas 90% osalejatest oma digioskusi enesekindlamaks.”
Vormista kogemus oma CV-sse. Lisa projekt eraldi alajaotusesse “Projektid” või kui see oli pikaajaline ja konkreetsete tulemustega, siis isegi “Töökogemuse” alla. Kasuta tegusõnu: “Arendasin”, “juhtisin”, “analüüsin”, “koolitasin”.
Digimentorlusega tõestad tulevasele tööandjale, et oskad erialaseid teadmisi reaalses elus rakendada, võtad initsiatiivi ja suudad projekte tulemuslikult lõpule viia.