Ainetundidesse meediaõpetuse lõimimine annab võimaluse digi(meedia)pädevust kui ühte üldpädevust õpilaste jaoks sujuvalt kooliellu liita ja püüda mitu kärbest ühe hoobiga.
Kooliastmed: I-III kooliaste ja gümnaasium
AINEVALDKONNAD
Keel ja kirjandus
Kuna (digi)meedia- ja infopädevused on tugevalt seotud keele ja tekstidega, leiab eesti keele ja kirjanduse tundidega põimimise võimalusi rohkelt. Meediapädev inimene peaks oskama muu hulgas mõista uudiste ja muu meediasisu eesmärke; teha vahet faktil ja arvamusel; oskama märgata loo/allika kallutatust, autori ning iseenda võimalikke eelarvamusi; suhema meediasisuga ning olema sügavamaks analüüsiks motiveeritud meediakasutaja. Ajaleht koolitunnis on ehk kõige levinum võte, kuid kindlasti on häid ideid veel ja veel.
Tunnitööd
Netikommentaarid korda!
Kes ei oleks sotsiaalmeedias näinud täiesti uskumatult vigases emakeeles kirjutatud netikommentaare! Teeme need koos õpilastega korda ja veel parem, kui õpilased ise alusmaterjali koguvad. Viljakas pinnas selliseks materjaliks on sotsiaalmeediapostituste või meediaväljaannete kommentaariumid ning kogukonnagrupid. Sama ülesandeloogikat võib kasutada võõrkeeletundides.
Autor: Maria Murumaa-Mengel
Ei midagi uut siin keelepäikese all
Teadupoolest on keel on muutuv nähtus, keelel on võime inimesi ühendada, aga ka eraldada. Sageli on erinevate (meedia)generatsioonide esindajatel oma släng ja keele kasutamise viis, mis võib teistest generatsioonidest või (sub)kultuuridest inimestele raskesti mõistetav olla ja võõristust tekitada. Noorte omakultuuris tekkiv keel on sageli erilise tähelepanu ja kriitika all, eriti pealetungiva globaalse peamiselt inglisekeelse meediaruumi mõjude tõttu. Ühisosa leidmiseks võib keeletundide alustada näiteks järgneva “Ei midagi uut keelepäikese all” ülesandega:
- kursuse alguses (ja jooksvalt) saavad õpilased anda sisendit just selles ajahetkes nende jaoks oluliste slängisõnade kohta. Mida on nad kohanud sotsiaalmeedias, meemides, kuidas omavahel räägivad, mis on uued sõnad, mida enne justnagu ei eksisteerinudki?
- iga tunni alguses võetakse üks sõna – näiteks “rizz” – ning õpilased selgitavad, mida see sõna tähendab ja kus seda kohata võib? Kus nemad seda esimest korda märkasid, kas mäletavad? Millal see sõna esile kerkis? Kes seda kasutavad ja millises kontekstis? Kuhu see sõna kindlasti ei sobi?
- seejärel otsitakse eki.ee või muu allika abil sobilik kaasaegne eestikeelne sõna või sõnad, mis annavad selle slängisõna tähendust võimalikult hästi edasi. “Rizzi” puhul näiteks
- eriti tore, kui õpetaja oskab tuua siia veel juurde enda generatsioonis kunagi kasutusel olnud slängivaste, ligilähedase tähendusega sõna. “Rizzi” puhul võiks selleks olla näiteks “libekeel”.
Kodused tööd
Ärme nii küll räägi
Õpilasi võib julgustada koguma oma näiteid sotsiaalmeediast ja digimeediast, kus nad näevad, et inimesed kasutavad mingit sõna vales tähenduses või kirjutavad väga vigaselt. Ülesandeks on eeskätt märkamine, kuid hiljem ka näiteks ühine vigade parandus. Õpetaja võib luua jagatud failikausta (näiteks Google Drive’is), kuhu õpilased saavad jooksvalt ekraanitõmmiseid salvestada ja mida saab kasutada näidetena, tunniaruteludes, kontrolltöödes jne. Mõned näited siia “seemneks”, mida võib kasutada:
Eestikeelsete vastete leiutamine
Nügime õpilasi keeleloomele. On terve ports sõnu, millele just nagu ei olegi eesti keeles head vastet, selle mure leevendamiseks on ju isegi Sõnause konkurss. Õpilastega koos võib leiutada ilusaid eestikeelseid vasteid sõnadele nagu spoiler, teaser, cringe, hopecore, doomscrolling, influence, trigger jne jne. Keeleloome ülesanded annavad võimaluse rääkida etümoloogiast, globaalsest inforuumist, võõrsõnade mugandumisest ja kindlasti paljust muustki. Miks mitte osaleda arutelude tulemustega Sõnause võistlusel.
Võõrkeeled
Tunnitööd
Google Translate vs inimene
Andke õpilastele tekst, mis on tõlgitud Google Translate’i või AI-tõlke abil. Las õpilased leiavad vead ja teevad parandusi. Ülesanne arendab kriitilist mõtlemisoskust keelekasutuses ja näitlikustab, kuidas konteksti mõistmine mõjutab tõlget. Õpilased saavad harjutada korrektset grammatika ja sõnavara kasutamist.
Klassis saab arutleda selle üle, millised vead esinevad masintõlkes kõige sagedamini ja miks ning millised on automaattõlke piirangud.
Kodused tööd
Slängi tõlkimine
Õpilased loovad nimekirja emakeelsetest slängisõnadest ja püüavad leida vasteid õpitavas võõrkeeles. Ülesanne on selgitada, mida slängisõna nende emakeeles tähendab ja arutleda, kas sama tähendust kannab ka leitud vaste võõrkeeles. Tunnis saab arutleda, miks slängi tõlkimine on keeruline ja kuidas slängi kasutamine peegeldab kultuurilisi eripärasid.
Välismaine ajakirjandus
II kooliastmes saavad õpilased sõnavara arendamiseks lugeda läbi võõrkeelse veebiuudise ning kirjutada sealt välja kõik uued mõisted ja väljendid, leida neile tõlked ja teha kokkuvõtte loetust.
III kooliastmes ja gümnaasiumis saavad õpilased võrrelda õpitavas võõrkeeles mitme erineva ajalehe kajastust samast uudisest. Õpilased analüüsivad, kuidas kajastuse tonaalsus ja faktide esitus võivad varieeruda ning milliseid kultuurilisi või poliitilisi nüansse võib tekstidest leida. Samuti saab uurida, kuidas pealkirjad mõjutavad artikli sisu tõlgendamist ja mismoodi kasutatud sõnavara või väljendid võivad kallutada lugeja arvamust.
Meemide tõlkimine
Ülesanne on tõlkida populaarseid meeme oma emakeelde ja neid klassis teistele esitleda. Võimalikud küsimused aruteluks: kas tõlge õnnestus; millised kultuurilised või keelelised raskused tõlkimisel tekkisid; kas ja kuidas meemide sisu muutus; milliseid meeme ei saa teistesse keeltesse tõlkida?
Matemaatika
Tunnitööd
Infograafikud sotsiaalmeedias
Kriitilise pilguga on võimalik vaadelda (sotsiaal)meedias kasutatud infograafikuid ja arutleda selle üle, kuidas oleks arvandmeid mõistlik esitada, ning proovida seda ise paremini teha. Alusandmeteks võivad olla ka näiteks õppijate enda nutitelefonidest pärit kasutusaktiivsuse andmed. Kuna tänapäeva sotsiaalmeedia on suuresti üles ehitatud meetrikale (reach, reaktsioonid, ROI jne), siis on lihtne näidata, kuidas matemaatika aitab sisuloomet mõista ja planeerida.
Idee autor: Maria Murumaa-Mengel
Vildakad andmed
Meedias (nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias) näeb sageli väga imelikke ja vildakaid andmete visualiseerimisi ja graafikuid. Neid näiteid on hea kasutada tunnis, et õpetada kriitilist andmepädevust, mis samuti otsapidi meedia- ja infopädevuste alla kuulub.
Kodused tööd
Matemaatikahäkkide otsimine
Õpilased otsivad internetist huvitavaid ja praktilisi matemaatikanippe, mida nad saavad igapäevaelus kasutada (näiteks kiiresti peast arvutamine, murdude lihtsustamine, protsentide arvutamine). Iga õpilane esitleb oma leitud nippi klassile ja selgitab, kuidas see töötab ja kus seda kasutada saab. Pärast iga esitlust proovivad kaasõpilased nippi ja hindavad selle kasulikkust.
Sotsiaalmeediakasutuse visualiseerimine graafikuna
Õpilased koguvad nädala jooksul andmeid oma sotsiaalmeediakasutuse kohta, pöörates tähelepanu sellele, kui palju aega nad veedavad erinevatel platvormidel (nt Instagram, TikTok, YouTube, Snapchat jne), millist sisu nad tarbivad (reklaamid, uudised, meemid, sõprade postitused) ja kuidas nende tarbimine mõjutab nende meeleolu ja produktiivsust. Seejärel esitlevad nad kogutud andmeid graafikute ja diagrammidena.
Lisaks võib analüüsida järgmisi punkte:
- Kui palju aega kulub sotsiaalmeediale võrreldes teiste tegevustega (nt õppimine, sport, uneaeg)?
- Kas on märgata mustreid teatud kellaajal või olukordades (nt igavus, stress)?
- Millist tüüpi sisu mõjutab nende emotsioone kõige rohkem (nt uudised, reklaamid, sõprade postitused)?
- Kuidas sotsiaalmeedia platvormid neile sisu soovitavad (reklaamid, algoritmid)?
Pärast andmete analüüsimist ja graafikute loomist arutavad õpilased, kuidas sotsiaalmeedia algoritmid kujundavad nende harjumusi ja arvamusi. Õpilased peavad mõtlema, kuidas meediapädevuse omandamine aitab neil olla teadlikumad oma käitumisest ja teha teadlikumaid valikuid sotsiaalmeedia tarbimisel.
Loodusained
Tunnitööd
Loomade ja putukate meediakuvandid
Millistena esitletakse meile meedias sipelgaid, haisid, hunte, kaheksajalgu? Mis on tavaliselt pildil? Millist infot on pealkirjas rõhutatud? Millele meediakuvand keskendub? Kas see kuvand on õiglane? Aga võib ka otsida koos välja elusloodusega seotud müüdid ja valeinfo ning püüda seda eri allikatega kummutada: et inimesed söövad elu jooksul kaheksa ämblikku, et jaanalinnud pistavad ohu lähenedes pea liiva alla jne. Puha väärinfo!
Idee autor: Maria Murumaa-Mengel
Kodused tööd
Meediapädevusi arendavad ülesanded keemias
Sotsiaalained
Tunnitööd
Meediakajastus 100 aastat tagasi ja täna
Ehkki iga põlvkond tajub oma probleeme ja teemasid täiesti enneolematu ning unikaalsena, ei ole tegelikult midagi uut päikese all. Digitaalarhiivis Digar saab otsida välja vanu ajalehti ja ajakirju ning näha, kuidas meedia toonast elu kajastas. Võib otsida konkreetse ajaloosündmuse kohta, aga keskenduda ka tänapäevastele probleemidele, nagu näiteks perekonnadraamade lahkamine meedias (lahutusest teada andmine elu24 kaudu vs. kuulutused stiilis „teatan, et mu naene ei ole enam mu naene“), klõpsulõks-pealkirjad, poliitilised kemplused jne.
Autor: Maria Murumaa-Mengel
Meedia mõju märkamine
Meedia mõjutab sageli varjatult seda, kuidas me käitume ja maailmast mõtleme. Tooge õpilastega koos näiteid, kus olete märganud erinevate meediatekstide mõju inimeste käitumisele. Kus ja millal ja kuidas käituvad inimesed, mille puhul on sul arvamus, et meedias nähtu on nn “loomulikku” käitumist muutnud, media on meid inimestena sotsialiseerinud. Mõtle poliitikute käitumisele, laste mängudele, kohvikute ja restoranide toidu presenteerimise normidele, kooliharidusele, sellele, kuidas me kohtamas käime, abiellume, lahutame jne jne.
Kodused tööd
Kunstiained
Tunnitööd
Kollaaž
Õpilased loovad ajalehtedest ja ajakirjadest kollaaže, et väljendada oma mõtteid ja tundeid kindla teema kohta, arendades nii kriitilist mõtlemist ja visuaalset väljendusoskust. Teemadeks võivad olla näiteks meediakriitika, kaasaegsed sotsiaalsed probleemid või isiklikud kogemused.
Kodused tööd
Sotsiaalmeediakasutuse visualiseerimine kunstiõpetuse tunnis
Tehnoloogia
Tunnitööd
Algoritmide mäng
Eesmärk on selgitada lastele, kuidas algoritmid töötavad ja mõjutavad sotsiaalmeedias nähtavat sisu.
Sissejuhatus: küsige lastelt, milliseid sotsiaalmeediaplatvorme ja mänge nad internetis kasutavad. Tutvustage lühidalt, mis on algoritmid ja kuidas need mõjutavad internetis nähtavat sisu.
- Seejärel jagage klass kahte gruppi ja saatke kumbki klassi vastaspooltele.
- Iga rühm saab hunniku erinevate videote kuvatõmmiseid.
- Selgitage mõlemale grupile, et nad peavad kuvatõmmistest valima ette antud inimese profiili järgi videosisu, mida ta potentsiaalselt tahaks internetist vaadata. Ühele grupile öelge näiteks profiiliks 10-aastane tüdruk ja teisele 9-aastane poiss.
- Lapsed valivad videoid, mis nende arvates sellele inimesele meeldiksid.
- Iga kahe minuti tagant lisage selle inimese kohta uus teadmine, nt talle meeldib süüa teha.
- Tegevus kordub kokku viis vooru.
Kokkuvõte: arutlege, mis on algoritm ja kuidas see mõjutab sotsiaalmeedias nähtavat sisu. Selgitage, kuidas algoritmid võivad levitada ka valeinfot.
Abiks õpetajale
Kehaline kasvatus
Soojendusharjutused TikToki muusika saatel
Õpilased valivad ühe populaarse TikToki tantsu, mille liigutusi kasutatakse soojendusharjutusteks. Õpetaja võib selle töö ka ise ära teha ning kasutada tundides laste ja noorte seas populaarset muusikat, et liikumine pakuks neile veelgi suuremat rõõmu.
Kriitiline sotsiaalmeedia analüüs – treenerid ja toitumisspetsialistid
Õpilased otsivad sotsiaalmeediast enda silmis usaldusväärseid treenereid ja toitumisspetsialiste ning arutavad rühmas, mille järgi nad aru saavad, et need isikud on kompetentsed ja usaldusväärsed. Lisaks arutletakse hoiatavate näidete üle, nagu Pro-Ana kogukonnad ja tervisevõtted, mis võivad olla kahjulikud.
See aitab arendada õpilaste oskust kriitiliselt hinnata tervise- ja sporditeemalist sisu sotsiaalmeedias ning teha teadlikke valikuid, keda jälgida ja millist nõu järgida.
TikToki stiilis treeningvideo loomine
Õpilased loovad lühikese video, kus nad demonstreerivad vähemalt kolme kehalise kasvatuse tunni jooksul õpitud harjutust. Video peab olema inspireeritud TikToki stiilist ja keskenduma kas soojendusele, treeningharjutustele või tervislikele eluviisidele. Õpilased selgitavad videos harjutuste kasulikkust ja õigeid sooritustehnikaid, tuues esile ohutuse ja vigastuste vältimise tähtsuse.
Sotsiaalmeedias levivate väljakutsete mõju tervisele
Õpilased analüüsivad erinevaid sotsiaalmeedias levinud kehalisi väljakutseid (nt “30-day fitness challenge”, “plank challenge” jne) ja arutlevad koos õpetaja, millised väljakutsed võivad olla tervisele kasulikud ning millised võivad olla kahjulikud või ohtlikud, kui neid valesti või üle piiri tehakse.