Meedial on oluline roll ühiskondlike normide, väärtuste ja hoiakute kujundamisel – sealhulgas ka nende, mis on seotud sooga. Et meedias esinev sooline kallutatus võib tugevdada kahjulikke stereotüüpe ja süvendada ebavõrdsust, on seda teemat vaja käsitleda ka meediaõpetuse tunni raames.
GenderED Coalition on loonud soolise meedia- ja infopädevuse (Gender Media and Information Literacy, MIL) arendamise raamistiku, mis annab soovitusi, kuidas kaasavat ja õiglast meediaõpetust anda. See täiendab väga hästi Eestis laialt kasutuses olevat DigCompi digipädevuste raamistikku.
Mudelis toodud näidete põhjal on teksti kirjutanud Inger Klesment (inger.klesment@ut.ee).
Alusta aruteludest, mis aitavad mõista, kuidas soorollid ja -stereotüübid on ajalooliselt kujunenud.
Näiteks võib õpilastega analüüsida reklaame või multikaid ning küsida, milliseid omadusi ja tegevusi seostatakse poiste või tüdrukutega? Kuidas võiks kujutisi muuta, et need oleksid mitmekesisemad? Sooliselt tundlik keelekasutus on siin võtmetähtsusega! Ka väikesed keelevalikud – näiteks see, kuidas räägime ametitest või kuidas pöördume õppijate poole – mõjutavad, keda me näeme “sobivana” teatud rollidesse.
Õpilased võiksid osata leida, luua ja hinnata meediasisu, mis on täpne, usaldusväärne ja vaba soolisest kallutatusest. Näiteks võib harjutusena võrrelda, kuidas erinevad väljaanded kajastavad sama sündmust, kus osaleb mees- või naispeategelane. Oluline on õppida ära tundma, millal meedia loob moonutatud pilti – olgu see siis uudistes, sotsiaalmeedias või reklaamis – ja mõista, kuidas selline esitus võib toetada ebavõrdsust või isegi õigustada soopõhist vägivalda.
Arenda kriitilist mõtlemist ja oskust näha mustreid
Stereotüübid on sageli nähtamatud, kuid nende mõjud on väga reaalsed. Õpetajana saad aidata õpilastel märgata, kuidas soolised eelarvamused kujundavad ligipääsu teabele ja meediaruumi tervikuna.
Võib koos uurida, kuidas erinevates meediakanalites kujutatakse naisi, mehi või soolist mitmekesisust, näiteks juhtide, sportlaste või kunstnikena. Milliseid sõnu kasutatakse ja mida see ütleb ühiskonna ootuste kohta? Selline analüüs toetab kriitilist mõtlemist ning kasvatab empaatiat ja õiglustunnet.
Julgusta looma meediasisu, mis toetab võrdset kohtlemist
Hea viis õppimiseks on ise loomine. Anna õpilastele ülesanne luua meediasisu, näiteks plakat, lühivideo, podcast või sotsiaalmeediapostitus, mis raputab soostereotüüpe ja räägib lugusid mitmekesisest maailmast.
Digitaalne jutustamine (digital storytelling) aitab õpilastel siduda isiklikud kogemused laiemalt ühiskondlike aruteludega. Näiteks võivad nad luua vastunarratiive, mis seavad kahtluse alla tavapärased kujutluspildid “tüdrukutest ja poistest” meedias.
Sooline võrdsus ei ole ainult teema, millest rääkida, vaid ka viis, kuidas meediaharidust anda. Loo klassiruumis keskkond, kus iga hääl on oluline, sõltumata soost või õpilase taustast. Julgusta õpilasi meeskondades tegutsema, kus nad saavad jagada erinevaid kogemusi ja ideid. Samuti tasub õpilasi suunata uurima, kuidas kohalikud meediatavad mõjutavad seda, kes saab meedias sõna ja kelle lood jäävad kuulmata.
Vaata meediaõpetuse materjalid terase pilguga üle! Unicefi koostatud abistav tabel
Tõlkinud Inger Klesment (inger.klesment@ut.ee). Laadi tabeli PDF fail alla.
Kui kohandamine ei ole võimalik..
Saad olemasolevat materjali kasutada selleks, et suunata õppijaid arutlema! Kui märkad õppematerjalides osi, mis ei ole sooteadlikud ega kaasavad, esitage koos õpilastega selle kohta kriitilisi küsimusi, et panna õppijaid mõtlema sooliste eelarvamuste ja stereotüüpide üle. Arutelu juhtimiseks võid kasutada järgmisi küsimusi:
- Kuidas võiksime seda sisu muuta, et kõik tegelased/osalejad oleksid esindatud võrdselt ja õiglaselt?
- Kelle kogemusi on selles materjalis kõige paremini esindatud? Kas arvad, et siin võib olla mõni puuduv vaatenurk?
- Kas sinu arvates on mehed/poisid ja naised/tüdrukud selles materjalis võrdselt esindatud?
- Kas meeste/poiste ja naiste/tüdrukute rollides on erinevusi?
- Kas teised rühmad (etnilised vähemused, migrandid, puudega inimesed) on kaasatud? Kui jah, siis kuidas neid on kujutatud?
- Kas sinu arvates peegeldab see materjal päris elu? Miks sa nii arvad?
Kasutatud materjalid
Unicef. (2022). Gender-Responsive Digital Pedagogies: A Guide for Educators. https://www.unicef.org/media/128321/file/Gender-Responsive%20Digital%20Pedagogies:%20A%20Guide%20for%20Educators.pdf#page=23.99
Theodosiou, S., Mantzos, K., Vougiouka, E. (2024). MIL Educator’sGender Competences
Framework. https://www.calameo.com/books/007733299cc5dc7df93c6


