(Digi)meedia ja sellega seonduvad teemad annavad võimalusi juhendada erinäolisi loov- ja uurimistöid.
Kooliaste: III kooliaste ja gümnaasium

PRAKTILINE ABINÕU

Loov- või uurimistöö meediaga seostamise võimalused
Teoreetiline töö
Meediaväljaannete analüüs ajateljel. Õpilane valib konkreetse meediaväljaande ja analüüsib selle kajastuste muutumist teatud ajaperioodil.
Kohaliku kogukonna meediakasutuse uurimine. Õpilane saab uurida, kuidas tema kohalik kogukond tarbib meediat.
Meediakajastuse analüüs erinevates kultuurilistes kontekstides. Õpilane saab uurida, kuidas sama teema või sündmus kajastub erinevates kultuurilistes või geograafilistes kontekstides.
Kriitilise diskursuse analüüs. Õpilane võiks rakendada kriitilise diskursuse analüüsi meetodeid, et uurida, kuidas meedia kujundab teatud narratiive ja mõjutab avalikku arvamust.
Meedia ja eetika. Õpilane saab keskenduda eetilistele küsimustele, analüüsides, kuidas meedia järgib või rikub eetilisi norme teatud juhtumite kajastamisel.
Praktiline töö
Internetiturvalisuse õpetamine. Õpilane saab koostada praktilise juhendi või läbi viia töötoa, kus ta õpetab noorematele õpilastele või kogukonna eakatele meediapädevuste põhialuseid, näiteks kuidas kriitiliselt hinnata uudiste allikaid või luua kvaliteetset digisisu.
Meediasisu loomine konkreetsele sihtrühmale. Õpilane võiks keskenduda sisu loomisele kindlale sihtrühmale, näiteks eakaaslastele.
Meediaväljaande loomine ja haldamine: Õpilane võiks luua oma meediaväljaande, näiteks koolilehe, blogi või podcasti.
Meediakampaania. Õpilane saab välja töötada ja teostada (sotsiaal)meediakampaania, mis tõstab teadlikkust mingist olulisest teemast, näiteks küberkiusamise ennetamisest.
Loovprojekt
Virtuaalse näituse loomine. Õpilane võiks koostada virtuaalse näituse, kus tutvustatakse meediaajalugu või mõnda muud teemat, kasutades VR-tehnoloogiat.
Dokumentaalfilmi loomine noorte meediatarbimisest. Õpilane võib läbi viia intervjuusid eakaaslaste ja ekspertidega, et uurida, kuidas noored meediat tarbivad ja millised on selle mõjud, ning luua sellest dokumentaalfilm.
Helikujundus ja eksperimentaalne muusika. Õpilane võib luua helikollaaži või eksperimentaalse muusikapala, kasutades ainult meedia helisalvestisi (uudiseid, reklaame, jutusaateid jne).
Installatsioon. Näiteks võib valida teemaks meedia ülekülluse tänapäeva ühiskonnas ja kasutada ekraane, heli ja visuaalseid elemente, mis näitavad, kuidas informatsioonitorm mõjutab inimese tähelepanu ja psüühikat.
TEHTUD TÖÖD

Uurimistööd
Annika Moppeli uurimistöö „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Annika Moppeli uurimistöö „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“ saavutas 2024. a Eesti õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1. koha ning Eesti Kaitseministeeriumi eripreemia. Samuti oli töö valitud esindama Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste EUCYS konkursil, kus sai samuti tunnustuse, pälvides Transform4Europe Alliance eripreemia.
Gretel Juhansoo uurimistöö “Sotsiaalmeedia ja vaimne tervis” (Värska Gümnaasium, 2020)
Gretel Juhansoo uurimistöö “Sotsiaalmeedia ja vaimne tervis”
Värska Gümnaasium, 2020

Projektitööd
Liisa Ehamaa projektitöö “Intervjuud 2018. aasta Eesti mõjukatega ja portreeblogi loomine”
Lähte Ühisgümnaasium, 2020
Broadcastory (Kehra Gümnaasium)
Kehra Gümnaasiumi meedia valikainest alguse saanud projekt, kus noored spordi-, meedia- ja tehnikahuvilised hakkasid tootma otsepilti Eesti meistriliiga käsipalli mängudest.
Enamik nende kajastusi avaldatakse läbi Eesti Käsipalliliidu YouTube kanali:

Projektõpe “Eakate nutiring”
Endised Tartu Veeriku Kooli 5. klassi õpilased, sh Mia Faster, lõid 2017. aastal projektõppe tulemusena Tartu Tähtvere Päevakeskuse eakatele nutiringi, mida koordineeris klassijuhataja Signe Varendi. Klass otsis õppeaasta alguses ideed enda ettevõtlikkuse arendamiseks, mida oleks põnev ellu viia ja mis pakuks harjumuspärasest teistsugust väljakutset. Klassisisese arutelu käigus jõuti järeldusele, et kõige olulisem oleks õpetada nutiseadmete kasutamist just eakatele inimestele.
„Klassijuhataja tunnis tegime arutelusid ja kamba peale kooruski, et meie vanaemad ja vanaisad võiksid osata rohkem nutiseadmeid kasutada ja lapsed võiksid olla need, kes neid õpetavad,” lausus Varendi.
Kogu õppeprojekt kestis Tähtvere Päevakeskuses kokku pool aastat – noored kohtusid eakatega kaks korda kuus, veetes nendega ühel korral aega poolteist tundi. “Tähtvere eakate kodu oli kõige lähedasem koht, kuhu minna. Võtsime ühendust sealse juhiga, kes oli väga huvitatud sellest. Tema sõnul olid eakad juba väga ammu küsinud mingisugust koolitust ja meie võtsime täpselt õigel ajal ühendust. Panime plaani paika ja see kõik kuidagi niimoodi kulges ja sujus,” lausus Varendi. Projektile andis omapoolse toe nii tahvelarvutite kui ekspertide nõu jagamisega telekommunikatsiooni ettevõtte Telia.
Allikas: Adamsoo, K. G. (2020). Eakatele nutiseadmete kasutama õpetamine – iseärasused ja võimalused koolitajate vaatenurgast. Magistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.

Õpilasfirmad
Õpilasfirma Digiabi – eakatele digikoolituste läbiviimine

https://tartu.postimees.ee/7773181/parima-opilasfirma-tiitlit-puuab-kolm-tartumaa-opilasfirmat
https://blogi.harno.ee/of-digiabi-opilasfirma-protsessist-koige-tahtsam-on-oige-meeskond-ja-tiimikeemia/