Kogukondade infovastupidavuse suurendamisse saavad koolid panustada läbi mitmesuguste projektide ja õpilaste aktiivse kaasamise. Pakkudes noortele võimalusi oma digimeedia-alaseid teadmisi ja oskusi teiste õpetamisel rakendada, saavutame korraga kaks olulist eesmärki: arendame õpilastes ettevõtlikkust ja sotsiaalset vastutustunnet ning samal ajal tõstame kõige haavatavamate sihtgruppide vastupanuvõimet valeinformatsiooni suhtes.
Kooliastmed: I-III kooliaste ja gümnaasium
Mida infovastupidavus tähendab?
Vastupidavus – vastupanuvõime, säilenõtkus, kerksus, (resilience): inimese, organisatsiooni või ka ühiskonna kui suure terviku vastupanuvõimet, võimet kohanduda pidevalt muutuvate, ekraanide poolt vahendatud ja kohati väga stressirohkete olukordadega, tundmaks end võimestatu ja võimekana (Manning, 2021; Reynolds & Parker, 2018; Przybylski et al. 2014). See tähendab nii proaktiivset ja ennetavat tegutsemist, aga ka traumade ja kahjudega toime tulemist (Lloyd, 2015).
Infovastupidavuse katuse alla mahuvad ka kõikvõimalikud digi-, meedia- ja infopädevused. Nende hulgas info ja andmete mõistmise ning kriitilise hindamise pädevused, kommunikatsiooni ja koostööoskused, sisuloomega seonduvad teadmised, mitmekülgse probleemilahenduse ja innovatsiooniga seotud fookuspunktid. Keerukaks muudab olukorra see, et iga inimese, sotsiaalse grupi ning ühiskonna meedia- ja infomaailm on ainulaadne ning seega on ka vajaminevate pädevuste komplekt igaühe jaoks erinev.
Allikad:
Lloyd, A. (2015). Stranger in a strange land; enabling information resilience in resettlement landscapes. Journal of Documentation.
Manning, C. (2021). A framework for digital resilience: supporting children through an enabling environment. Parenting for a Digital Future.
Reynolds, L., & Parker, L. (2018). Digital resilience: Stronger citizens online. Institute for Strategic Dialogue: London, UK.
Przybylski, A. K., Mishkin, A., Shotbolt, V., & Linington, S. (2014). A shared responsibility: Building children’s online resilience. Virginia Media and Parent Zone.
Mida kogukonna mõiste tähendab?
“Reeglina peetakse kogukonnaks mingis piirkonnas elavat või teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühma. Kogukondadel on laias valikus ressursse, mida saab kasutada /…/ probleemide ennetamiseks ja elukeskkonna arendamiseks. Lisaks on kogukonnateenused inimesele lähedal, mis võimaldab kujundada just sellele piirkonnale omaseid lähenemisviise.” (Vaimse tervise juhendmaterjalist, 2020)
Miks peaks kogukondade infovastupidavust tõstma?
- Väärinfo ja desinformatsioon võivad tekitada segadust, hirmu ja viha, mis omakorda kahjustavad kogukonna ühtsust ja usalduslikke suhteid.
- Kriisiolukordades võib info õigsus ja usaldusväärsus osutuda elu ja surma küsimuseks. Tugevama infovastupidavusega kogukonnad suudavad infot kiiremini leida, sorteerida ja edastada.
- Võimekus valeinfo levikut peatada aitab tugevdada kogukonnaliikmete omavahelist usaldust ja solidaarsust.
- Infovastupidavuse tõstmine aitab kodanikel teha teadlikumaid otsuseid ja osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus, toetades seeläbi demokraatlikke protsesse.
Kuidas peaks noor teadma, mida ja kuidas õpetada?
Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on aastate jooksul läbi viinud kaks Digimentorite projekti, mille tulemustest saab järeldada, et noored on võimelised lihtsamaid digimeediapädevusi täiskasvanutele õpetama. Oleme varasematelt “Digimentoritelt” kogunud nii teemade, ruumi, grupi suuruse jms osas soovitusi ja tähelepanekuid, mida saame projekti skaleerides arvesse võtta.
Lisaks uuris Tiina Tambaum 2021. aastal kaitstud doktoritöös, kuidas gümnasistidest Digimentorid reaalsetes olukordades endast vanemaid inimesi õpetades käituvad. Uurimistöö tulemusena valmis mudel, mille alusel loome selles haridusuuendusprojektis nö soovitusliku raja, mida mööda saab gümnasist digimentordamiseks ettevalmistusi tehes minna.
Näiteks teame Tambaumi tööst, et koolituse teemad tuleks esmalt koolitatavate poolt sõnastada, millest omakorda saaks gümnasist jõukohase valiku teha, end ette valmistada ning alles siis digimentorina tööle asuma. Lisaks teame Tambaumi doktoritööst didaktilisi kaalutluskohti, millele noori digimentoriks ettevalmistamise protsessis tähelepanu peaks pöörama (sobiv tempo; juhisest kramplikult kinni hoidmine vs koolitatava küsimustele loomulikult vastamine; mida teha kui vastust ei tea jne).
NELI SAMMU ÕPILASTE ABIL KOGUKONNA INFOVASTUPIDAVUSE TÕSTMISEKS
1. Õpilased selgitavad välja sihtgrupi, kes vajavad digioskuste toetamist
Võimalikud viisid info hankimiseks:
Lõputööd (Dspace, ETERA) ja teadusartiklid (Google Scholar, Consensus.app, ResearchGate), mis käsitlevad eakate ja madala digipädevusega täiskasvanute infovastupidavuse teemasid.
Ekspertintervjuud küberturbe ja meediapädevuse spetsialistidega, sotsiaaltöötajatega, sotsiaalhoolekande organisatsioonide esindajatega, kogukonnakeskuste töötajatega, tervishoiuasutuse spetsialistidega, tehnoloogiaettevõtete töötajatega, teadlastega.
Meedia (uudised, teemasaated nii teles kui raadios), sotsiaalmeedias digipädevuste tõstmiseks mõeldud grupid ja kõneisikud võivad anda olulist infot.
Varasemad sarnased algatused ja nende kokkuvõtvad raportid (seal on tavaliselt soovitused edaspidiseks) võivad näidata, millised on harilikult läbivad teemad ja murekohad.

2. Sihtgrupi abistamise võimalused koolis
Õpilane valib, millises vormis ta madalate digipädevustega täiskasvanute või mõne teise sihtgrupi õpetamisega tegeleda soovib. Siin on mõned võimalused, mida õpilastele välja saaks pakkuda:
Kodune töö
Teemaga haakuvate ainetundide raames, näiteks arvutiõpetuse ja ühiskonnaõpetuse koduse tööna saab õpilased suunata oma pereliikmeid õpetama ning kogemuse üle reflekteerima.
Loov- või uurimistöö
Loovtöö raames kavandab õpilane valeinfo tuvastamise teemal teadlikkuse tõstmise kampaania, mis hõlmab näiteks esitlusi, plakatite valmistamist, sotsiaalmeedia postitusi või isegi ürituste korraldamist.
Kogukonnapraktika
Õpilased pakuvad kogukonnaliikmetele tasuta diginõustamist. See võib hõlmata nii individuaalseid juhendamisi kui avalikke töötubasid, kus õpetatakse erinevaid digiteemasid.
Tuutortunnid
Tuutortundide raames saavad õpilased juhendada oma õpetajaid ja kooli personali digipädevuste alal. Näiteks võivad õpilased tutvustada uusi veebipõhiseid tööriistu, sotsiaalmeedia platvormide turvalisuse seadeid või aidata arendada e-õppe võimalusi.
Teemanädal koolis
Õpilased sisustavad digiturvalisuse-teemalise nädala. Nooremad õpilased võivad luua kaunistusi ja postreid, 2.- ja 3. kooliastme noorukid viivad läbi digiturvalisuse mänge.
Õpilasfirma
Võttes eeskujuks õpilasfirma DigiAbi, saavad õpilased luua uue algatuse, mis keskendub kogukonnas näiteks eakate, laste, noorukite, digipädevuste tõstmisele.
Projektõpe
Õpilased saavad luua lauamängu nooremale koolieale, kelle ülesanne on erinevaid mõistatusi ja väljakutseid lahendades õppida digiturvalisuse kohta.
3. Õpilane tutvub soovitusega, kuidas lastele või täiskasvanutele meediaõpetuse koolitusi kavandada


4. Plaani paika panemine ja teostamine
Vastavalt valitud õppetöö vormile ja mahule paneb õpilane koostöös õpetajaga tegevusplaani paika, sh on ülioluline, et õpilane oma oskusi ja teadmisi adekvaatselt hindaks ja vajadusel ise juurde õpiks, ning tegutseb õnnestumise nimel.
Pannes õpilased kogukonnas valeinfole ja mõjutustegevustele vastuvõtlike inimeste koolitama, anname võimaluse õpilastel praktilistes situatsioonides harjutada enesejuhtimisoskusi, pakume võimalust eneseteostuseks, uue ameti proovimiseks. Sealjuures kasutame kogukonna tervikpilti vaadates ära noorte head digioskused, viies nad kokku inimestega, kes seda abi kõige rohkem vajaksid.
Kellega võiks kaaluda koostöö tegemist?
- Raamatukogu
- Eakate päevakeskus
- Külaselts
- Noortekeskus
- Kohalik politseijaoskond
- Kohalik leht/raadiojaam
- Veebikogukonnad: kohalik FB grupp
INSPIRATSIOONIKS
ÕPILASFIRMA DIGIABI
Luunja keskkooli kolm 11. klassi õpilast otsustasid rajada õpilasfirma DigiAbi, et aidata peamiselt vanematel inimestel digiseadmeid kasutada. Õpilasfirma idee autor Stefan Allev nägi vajadust sellise õpilasfirma järele tänu enda kogemustele. “Minu vanaema on õpetaja ja kui koroona tuli, pidi ta kaugtunde andma,” ütles ta. “Seetõttu tuli mul päris palju teda ka juhendada.” Kuna noortele hakkavad digioskused üsna hõlpsasti külge, ongi noormehe sõnul kasulik kasutada neid oskusi teiste aitamiseks.
auhinnasadu
DigiAbi pälvis 2023. aasta Eesti parima õpilasfirma võistlustel Haridus- ja Noorteameti Edu ja Tegu nutika probleemilahenduse eripreemia. Lisaks on DigiAbi saanud mitmeid teisi auhindu, nt “Vastutustundlik ettevõte” ja “Meediatäht 2023”. Koostöös OÜ-ga Estkeer viisid noormehed digiabi eakateni ka koduhoolduses ja Telia toel said noormehed töötubade korraldamise läbi aidata 300+ eakat üle Eesti.
Viited
Raudmäe, E. (2023). Vanaema andis gümnasistidele äriidee. Tartu Postimees, 31.01.2023. Kasutatud 07.08.2024, https://tartu.postimees.ee/7702251/vanaema-andis-gumnasistidele-ariidee
PROJEKTÕPE: EAKATE NUTIRING
Endised Tartu Veeriku Kooli 5. klassi õpilased, sh Mia Faster, lõid 2017. aastal projektõppe tulemusena Tartu Tähtvere Päevakeskuse eakatele nutiringi, mida koordineeris klassijuhataja Signe Varendi. Klass otsis õppeaasta alguses ideed enda ettevõtlikkuse arendamiseks, mida oleks põnev ellu viia ja mis pakuks harjumuspärasest teistsugust väljakutset. Klassisisese arutelu käigus jõuti järeldusele, et kõige olulisem oleks õpetada nutiseadmete kasutamist just eakatele inimestele.
„Klassijuhataja tunnis tegime arutelusid ja kamba peale kooruski, et meie vanaemad ja vanaisad võiksid osata rohkem nutiseadmeid kasutada ja lapsed võiksid olla need, kes neid õpetavad,” lausus Varendi.
Kogu õppeprojekt kestis Tähtvere Päevakeskuses kokku pool aastat – noored kohtusid eakatega kaks korda kuus, veetes nendega ühel korral aega poolteist tundi. “Tähtvere eakate kodu oli kõige lähedasem koht, kuhu minna. Võtsime ühendust sealse juhiga, kes oli väga huvitatud sellest. Tema sõnul olid eakad juba väga ammu küsinud mingisugust koolitust ja meie võtsime täpselt õigel ajal ühendust. Panime plaani paika ja see kõik kuidagi niimoodi kulges ja sujus,” lausus Varendi. Projektile andis omapoolse toe nii tahvelarvutite kui ekspertide nõu jagamisega telekommunikatsiooni ettevõtte Telia.
Allikas: Adamsoo, K. G. (2020). Eakatele nutiseadmete kasutama õpetamine – iseärasused ja võimalused koolitajate vaatenurgast. Magistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.