Need küsimused keskenduvad mängu olemusele ja aitavad lapsel paremini oma sõnadega mängu sisu kirjeldada.
Mis sorti mänguga on tegemist? Võite lapselt küsida täpsemalt mängu žanri/tüübi kohta või mida seal mängus teha tuleb? Kas seda mängu saab võita või on sellel mängul loominguline eesmärk? Kas mäng on jaotatud tasemeteks või matšideks või saab seda sisuliselt lõputult mängida? Need küsimused demonstreerivad lapse võimet kirjeldada mängu oma sõnadega.
Kas mängu mängitakse võistkondades? Lihtne küsimus, mille kaudu saab teada, kas tegemist on võistkondliku või võistlusliku laadi mänguga või mitte.
Kas see on äsja ilmunud mäng või on see juba pikemalt väljas olnud? Võite lapselt küsida täpsustust tema eelistuste kohta: kas teda huvitavad kõige uuemad mängud ja kõige uuem graafika? Või on hoopis mängu sisu või lugu tema jaoks tähtsam? Kas ta jälgib mängukultuuri trende, valib ise oma huvi järgi mänge või mängib neid mänge, mida ka sõbrad või (sh internetist leitud) tuttavad tahavad mängida, et saaks koos aega veeta?
Kas ja kui palju raha on laps selle mängu peale kulutanud? Võite küsida, kas ka mängu sees saab raha kulutada (eriti kui mäng ise on tasuta) ning kas laps tunneb, et see mäng on kulutatud summasid väärt? Mängu väärtusest rääkimine võib olla lapse jaoks ebamugav. Soovitame kasutada mõistvat või uudishimulikku tooni. Kui mängu sees saab teha n-ö „mikromakseid“, siis mida nende maksete eest saab? Kas lisakulutused annavad talle mängus eeliseid või saab nende eest n-ö „staatussümboleid“ ehk eri skin’e, millega oma karakterit või tema omandit kaunistada. Mängu(siseste) ostude peale raha kulutamine on hea teema, mida lapsega arutada või mille abil talle õpetada raha väärtust ja rahaga ümberkäimist.
Kust laps selle mängu avastas? Kas ta sattus ise selle mängu peale või soovitasid seda talle sõbrad? Lisaküsimusena võib küsida, kas ta jälgib sotsiaalmeediaplatvorme, kus ta saab uute mängudega tutvuda või nende kohta lugeda/videoid vaadata? See küsimus demonstreerib lapse motivaatoreid mängukultuuri avastamisel: kas ta läheb kõige uuemate trendidega kaasa; kas ta mängib ainult sama tüüpi mänge või huvitab teda rohkem mängukultuur laiemalt ja ta otsib sealt erinevat tüüpi elamusi?
Kas mängul on taustalugu? Kas mäng on lapse jaoks narratiivne elamus nagu film või raamat või pigem meelelahutus ja puhkus? Kui ta mängib loomingulisi või sotsiaalseid mänge, siis kas tal tekivad sellega seoses omad lood?
Kas laps täidab selles mängus mingit rolli? See on analoogne küsimus klassikalistele „mis on selle mängu mõte / mida teha, et võita?“ küsimustele. Erinevalt nendest palub see aga lapsel mõtestada, kas ja millist rolli ta selles mängus täidab ning kas see väljendub kuidagi selles, kuidas ta mängu karakteriga suhestub? Kõikides mängudes pole kindlaid rolle ning nende eesmärk võib olla palju lihtsam, näiteks mingi punktisumma saavutamine või vastupidavus. Samas, rollimängudes (lühendatult RPG ehk ingl k role playing game) või võistluslikes mängudes saavad mängijad tihti valida endale sobiva rolli. Nende rollide läbimängimine võib lapsel aidata harjutada talle kõige meeldivamaid sotsiaalseid rolle, mida tal ei pruugi olla võimalik laiemas ühiskonnas täita.
Täpsustavamad küsimused: Kas laps on tiimimängija või üksik hunt? Kas ta täidab teisi kaitsvat rolli või on tema see, keda on vaja kaitsta? Kas ta pigem hoiab end tagasi või jookseb esimesena võitlusse? Kas mängus on mingid abstraktsemad rollid või elamused, mis lapsele huvi pakuvad (näiteks, kas ta saab läbi elada mõne teise inimese kogemusi ja perspektiive)?
Kuidas mängus paremaks saada? Kas laps peab mängus oma tegelast arendama või ületama mingi katsumuse? Kuidas neid katsumusi ületatakse, kas selleks peab lahendama mõistatusi või harjutama motoorset osavust käte ja kontrolleritega? Laske lapsel seletada, kuidas see käib ja milliseid süsteeme ta peab mängus navigeerima või mõistma.
Mis on mängu reiting? See on hea küsimus lapsevanematele või lapse hooldajatele, kes muretsevad, kas lapse mängitavad mängud on talle eakohased. Mängu reitingu leiab tihti mängu kaantelt, mängu veebilehelt või digitaalsest ostukeskkonnast. Euroopa Liidus kehtib PEGI (ingl k Pan-European Game Information ehk Üleeuroopaline mänguteabesüsteem) reitingute süsteem. PEGI reitingute kohta saab lugeda nende kodulehelt http://pegi.info. PEGI reitingute osas võib olla kasu ka tehisintellekti käest küsimisest. Tähelepanelik tuleb olla, et võrgus välja tulnud mängudel ei pruugi olla ametlikke reitinguid või mängude võrgusisesed interaktsioonid ei ole kajastatud nende reitingute hulgas (sest teiste mängijate käitumist ei saa hinnata). PEGI reitingutel ei ole Eestis seaduslikku kehtivust, need on pigem juhtnöörid nagu ka filmide vanusepiirangud. Poeketid saavad küll keelduda alaealistele PEGI 18+ mängude müümist, aga miski ei saa lapsi takistada neid mängimast.
Kas laps teab, miks mängul on selline reiting? See on hea täpsustav küsimus eelmisele. See võimaldab lapsel ja vanemal lähemalt uurida PEGI reitingusüsteemi ning arutada täpsemalt läbi, kas laps ja vanemad või hooldajad peavad mängu lapsele eakohaseks. Kui mängul on kõrgem reiting kui lapse vanus, siis soovitame vanemal vaadata mängu kulgu kõrvalt pealt. See võib anda vanemale võimaluse (vanemaealise) lapsega arutada seal esinevaid täiskasvanulikke elemente ja põhjendada, miks mängul on vastav reiting. Kui vanem tunneb end mängimisega mugavalt, siis võib ta sel juhul isegi võtta mängimise üle ja seeläbi luua lapsega mängude üle lähedasema suhe.
Mis seadme või konsooli peal on mängud saadaval? Kas laps on selle seadme peal mängimisega rahul? Kas ta teab, mis on erinevate seadmete eelised ja miinused? Kas ta teab ka teiste seadme peal olevatest mängudest?dme peal olevatest mängudest?
Suurem osa küsimustest pärineb Andy Robertsoni raamatust „Taming gaming“ (2021, Unbound). Küsimuste sisu ja konteksti selgituste autoriks on Karl Erik Saks.
Viimati uuendatud 09.12.2025