Sind huvitavad meediaga seotud teemad ja sa sooviksid neid uurida, aga sa ei tea, kust alustada?
Siit lehelt leiad inspiratsiooni ja abistavaid samme selleks, et enda igapäevane meediakasutus või meediaga seotud hobi oluliseks uurimisteemaks kujundada.
1. MÕTLE ENDA JA/VÕI ENDA LÄHEDASTE KOGEMUSTELE, HUVIDELE JA MUREDELE
Võib jääda mulje, et loov- või uurimistöö peab käsitlema teemat, millega me igapäevaselt kokku ei puutu. Reaalsuses on aga sama tähtis uurida selliseid nähtusi, mis on kas väga tihti või lausa iga päev osa meie elust, rutiinidest ja huvidest.
Selliste teemade hulka liigitub ka meedia – olgu see ajakirjandus või sotsiaalmeedia – ja meie kokkupuuted sellega. Juhul, kui keegi veebiavarustes toimuvat ei uuriks, ei oleks meil selgust , kuidas meie ja meid ümbritsevate inimeste igapäevane meediakasutus võimalikult turvaline ja positiivne olla saab.
Küsimused, mida endale esitada
- Mida mina (sotsiaal)meedias teen?
- Millised osad minu meediakasutusest on sellised, mida tahaksin ja saaksin süvitsi uurida?
- Kas mul on isiklikke kogemusi (sotsiaal)meediaga?
Näiteks, kas oled kunagi ise mõne ürituse/õpilasfirma/toote vms tarbeks ise sotsiaalmeediasse sisu loonud? Või on sinul või sinu lähedastel kogemusi küberkiusamisega? Äkki oled aga hoopis ühel või teisel põhjusel sotsiaalmeedia kasutamisest üldse loobunud? Või vastupidi, leidnud BookTok’ist põnevat ajaviidet?
PS! Pea meeles, et juhul kui sinu kooli loov- ja uurimistööde kord seda võimaldab, on väga kasulik ja oluline uurida enda praktilisi hobisid! Meediapädevusega saab siduda nii fotograafiat, blogimist, sotsiaalmeedia videote loomist, taskuhäälingute salvestamist ja monteerimist, enda lemmiksisulooja postituste analüüsimist jne.
Uuri enda loov- või uurimistöö juhendajalt, millised on sinu kooli võimalused!
2. TUTVU VARASEMATE UURINGUTEGA
Oled leidnud teema, mis sind kõnetab, on oluline lugeda, mida selle kohta varem uuritud on.
KUST UURINGUID LEIDA?
TEOORIA
Kõigepealt viska pilk peale selle lehe teooriaplokile. Erinevad allikad on temaatiliselt jaotatud, mis teeb sind huvitava teema leidmise lihtsamaks.
GOOGLE SCHOLAR
Lihtne otsingumootor kõiksuguste uuringute leidmiseks. Juhul, kui uuring on maksumüüri taga, küsi enda juhendajalt või kooli raamatukoguhoidjalt, kas sellele on võimalik saada ligipääsu.
DSPACE
DSpace’i on kokku kogutud Tartu Ülikooli tudengite lõpu- ja teadustööd.
RAAMATUKOGU
Ära unusta, kui väärtuslikku teooriamaterjali võib leida raamatukogudest. Uuri kõigepealt internetist, millised raamatud puudutavad sinu uurimisteemat ning seejärel uuri kohalikust raamatukogust, kas sul oleks võimalik seda raamatut laenutada.
Ära heida meelt, kui teemat, mis sind huvitab, on juba varem uuritud! Varasemate uuringute olemasolu aitab sul tõestada, et teema on oluline, lisaks leiad sarnasel teemal kirjutatud uuringutest mõtteid ja konkreetseid allikaid enda töö teooriaosa kokkupanemiseks.
Siinjuures on oluline see, et leiaksid kindla fookuse, millele enda uurimuses keskenduda. Tutvu leitud uuringutega ning seejärel räägi enda juhendajaga, et leida see aspekt teemast, millele sina töös keskenduda võiksid!
Näidisjuhtum
Soovisid lõputöö teemaks valida vandenõuteooriate levimise Youtube’is, sest sind huvitab, kuidas teised sinuvanused sotsiaalmeediakasutajad sellistesse videotesse suhtuvad.
Nii DSpace’is kui Google Scholaris ringi vaadates selgub, et teemat on varem erinevatest külgedest tohutult palju uuritud. Leiad muuhulgas uuringuid selle kohta, kui paljud USA teismelised usuvad Youtube’is levivaid vandenõuteooriaid ning ka põhjaliku analüüsi sellest, kui tihti on terves maailmas vaadatud Titanicu uppumisega seotud vandenõuteooriatest rääkivaid videoid.
Sulle hakkab viivuks tunduma, et pead käega lööma ja uue teema otsima – kõik on ju justkui ära uuritud. Küll aga märkad, et Eestis uuriti vandenõuteooriate levikut Youtube’is viimati kogunisti kümme aastat tagasi. Sinu juhendaja kinnitab, et uus uurimus on vajalik, sest meedia muutub kiirelt ja kümme aastat tagasi kogutud andmed on tänaseks juba ammu aegunud.
Nüüd saad Google Scholaris ja DSpace’is nähtud uuringutega põhjalikumalt tutvuda, et näha, kuidas välismaal on teemale lähenetud; milliseid allikaid on kasutatud; kuidas on põhjendatud teema olulisust jne. Juhul, kui soovid koostada kas ankeetküsitlust või läbi viia intervjuusid, saad otsida varasematest uuringutest ka näiteid küsimustest, mis aitavad sul enda loov- või uurimistööd kavandada.
3. UURI, MIDA RÄÄGIB SINU TEEMAST AJAKIRJANDUS
Iga uurimisteema juures on oluline leida seos sellega, mis on aktuaalne, maailmas parasjagu aset leidev. Kõige lihtsam on sisestada Google’i otsingumootorisse lühidalt enda teema, näiteks vandenõuteooriad Youtube’is, ja lisada otsingule mõne konkreetse ajakirjandusliku väljaande nimi, näiteks eestikeelse otsingu puhul ERR/Delfi/Õhtuleht/Postimees või ingliskeelses otsingus The New York Times/The Guardian jne.
PS! Pööra (eriti) välismaisete väljaannete puhul tähelepanu sellele, kas neist leitav informatsioon on usaldusväärne ja neutraalne – mõne ajalehe toimetus võib olla poliitiliselt kallutatud.
Võimalik, et otsing ei anna ühtegi üks ühele sinu teemaga haakuvat uudist, küll aga võid leida konkreetselt Youtube’iga seotud uudiseid, vandenõuteooriate levikut ilmestavaid raporteid, statistikat jne. Räägi enda juhendajaga ja uuri, kas tohid ajakirjanduslikele materjalidele viidata enda töö sissejuhatuses, et tõestada teema olulisust ja aktuaalsust.
Inspiratsiooniks
Ajakirjandusest, sealhulgas ka erinevatest telesaadetest ei pruugi sa alati leida sellist informatsiooni, millele töö teoreetilises osas viidata. Küll aga on kasulik pidevalt silma peal hoida enda uurimisteemat puudutavatel intervjuudel, saadetel või ajakirjanduslikel eksperimentidel. Nii saad enda uurimisteemat laiemalt näha ja ehk leiad lausa uusi mõtteid, kuidas uuringule läheneda.
MÕNED NÄITED
Telesaade “Laser” lahkab tihti sotsiaalmeedia ja tehnoloogiaga seotud teemasid.
