Praktiline töö koosneb üldjuhul järgmistest osadest:
- tiitelleht, pealkiri
- autorideklaratsioon
- sisukord
- sissejuhatus
- töö põhiosa
- kokkuvõte
- kasutatud kirjandus (või kasutatud materjalid)
- lisad (vastavalt vajadusele)
TÖÖ PEALKIRI peab olema võimalikult täpne ja informatiivne (ei luba laiemat käsitlust, kui sisust leida võib).
SISSEJUHATUSEL (1-2 lk) on järgmised ülesanded:
– Teema valiku põhjendamine. Probleemi kirjeldamine. Teema põhjendus peab väljendama selgelt konkreetset probleemi, mida loodetakse antud praktilise tööga lahendada; teema ei tohi olla sõnastatud laialivalguvalt ega liiga suurelt.
– Töö eesmärgi piiritlemine. Hea praktilise töö eesmärk on konkreetse tegevuse sooritamine (nt digiturvalisuse mängude/töötubade läbiviimine) ja suunatud töö tulemusele (nt tõsta esimese kooliastme õpilaste/eakate/täiskasvanute teadmisi veebiriskidest, spetsiifiliselt.. ).
– Ülevaade töö olulisematest allikatest (vaata siia!), mida kasutatakse referatiivses osas.
– Töö põhiosa ülesehituse selgitamine (peatükid, alapeatükid).
– Lisaks võib nimetada/tänada töö sooritamisel abiks olnud isikuid/organisatsioone.
PRAKTILISE TÖÖ PÕHIOSA koosneb üldjuhul järgnevatest osadest:
1. referatiivne osa
2. tegevuse planeerimine:
a. ajakava
b. vajaminevate vahendite nimekiri ja eelarve
c. muu info, mis on vajalik enne praktilise töö sooritamist läbi mõelda
3. tegevuste täpne kirjeldus
4. tulemused ja arutelu
REFERATIIVNE OSA sisaldab üldjuhul:
– kirjanduse põhjal tehtud ülevaadet, mida on valitud teema kohta juba varem teada. Käsitletakse olulisemaid praktilise töö eesmärgiga seotud alateemasid;
– järgnevaks tööks vajalike materjalide/mõistete/tausta lahti seletamist;
– varasemalt tehtud sarnaste praktiliste tööde analüüsi.
Referatiivne osa toetub teiste autorite töödele ja seetõttu on oluline korrektne viitamine. Referatiivne osa tehakse enne praktilise osa teostamist, sest see loob vajaliku taustainformatsiooni järgnevale. Peatükkide pealkirjad tuleb teha võimalikult konkreetsed ja informatiivsed. Peatüki pealkirja ja alapealkirja vahel peaks olema sissejuhatav lõik.
TEGEVUSTE PLANEERIMISE osas esitatakse ajakava (soovitatavalt tabelina). Sõltuvalt praktilise töö iseloomust esitatakse ka vajaminevate vahendite nimekiri ja eelarve. Kui praktilise töö läbiviimiseks on vajalik meeskonna koostamine, kirjeldatakse ka seda. Lisatakse ka muu info, mis on vajalik enne praktilise töö sooritamist läbi mõelda – nt kas töö sooritamiseks on vaja eraldi ruume ja kuidas need saadakse, kas on vajalik pidada kellegagi läbirääkimisi jne. Planeerimise etapis tuuakse välja ka võimalikud ohud ja riskid, mis võivad takistada töö (õigeaegset) valmimist.
PRAKTILISE TÖÖ SOORITAMISE KIRJELDUSE osas kirjeldatakse töö käiku võimalikult detailselt. Kirjeldust illustreeritakse vastavalt töö iseloomule kas fotode, videote, kavandite või muude jäädvustustega praktilise töö sooritamise erinevatest etappidest. Võimalusel esitatakse ka digitaalne portfoolio töö tulemusest (valmis objektist, toimunud sündmusest vms). Töö sooritamise kirjelduses peab selgelt välja tulema, milline oli õpilase enda panus ning mis etappides aitas teda meeskond ja/või juhendaja.
Peatükis TULEMUSED JA ARUTELU kirjeldatakse ning analüüsitakse lõpptulemust. Võimalusel tuuakse välja töö kohta kogutud tagasiside (sh tagasisidena saadud hinnangute analüüs, parandused ja ettepanekud). Tuuakse välja tööprotsessi õnnestumised ja ebaõnnestumised ning analüüsitakse ajakavast kinnipidamist. Tuuakse välja õpitu ja saadud kogemused. Meediakajastuste korral tehakse neist lühiülevaade.
Allikas: Võru Gümnaasium. (2023). VÕRU GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND. Kasutatud 10.07.2024