• ABC
    • Mõisted
    • Tehisintellekt
      • Kuidas TI pilte ära tunda?
      • Kuidas süvavõltsinguid ära tunda?
    • Soorollid
      • Kuidas meediapädevusi sooteadlikult õpetada?
    • Slängisõnastik
  • Materjalid
    • Õpetajale
    • Õpilasele
    • Lapsevanemale
      • Videomängudest rääkimine
    • Muuseumipedagoogile
    • “Suur digiseiklus”
  • Meist
    • Teadus
    • Projektid
    • Blogi
  • Koolitused

Murega ei tohi jääda üksi

Eesmärk on arutleda internetiohtude ja veebis tegutsemisega seotud emotsioonide üle.

Tegevuskäik

  1. Sissejuhatus:
    • Küsida lastelt, kas nad teavad, mis on internet ja kas nad on seda kasutanud. Kaardistada nende kogemused ja platvormid.
  2. Emotsioonide arutelu:
    • Näidata lastele ükshaaval plakateid emotsioonidega.
    • Küsimused lastele:
      • Kas nad või mõni sõber on tundnud end nagu tegelane pildil?
      • Mis pani neid nii tundma?
    • Näited ja suunavad küsimused:
      • Kui lapsed ei oska vastata, pakkuda ise olukord ja küsida, kas nad tundsid end sellises olukorras nii.
    • Arutelu: Mida teha, et ennast või teisi aidata sellistes olukordades?
    • Põhisõnum: Muret ja rõõmu saab jagada sõbra, õpetaja või lapsevanemaga.
  3. Internetikogemuste arutelu:
    • Küsida, kas nad on internetis olles näinud sama emotsiooni tundvaid inimesi.
    • Näited ja küsimused:
      • Mis võib Youtube’i videos olla kurba, rõõmustavat, hirmsat, põnevat?
      • Kas nad on näinud videoid, kus kellelegi tehakse haiget või kellegi üle naerdakse?
      • Kas nad on mänginud arvutimänge, kus keegi saab viga või kus keegi teist aidatakse?
    • Arutelu: Mida saab teha sellistes olukordades, kellega rääkida ja kelle käest abi paluda?
    • Põhisõnum: Nii nagu päriselus, saab ka internetis kogetud muresid ja rõõme teistega jagada.

Idee autor: Mari-Liis Timmotalo (ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava tudeng)

Riskid!

Riskid

Suure tõenäosusega ei piirdu arutelu ainult käitumisega seotud riskidega. Lapsed võivad vabalt välja tuua hoopis olukordi, kus nad on näinud vägivalda, tundnud kurbust kui ema ei ole nõus Robuxe ostma jne. Suure tõenäosusega ei ole 5-7aastane laps saanud vaenuliku sisuga sõnumeid või kogenud kiusamist, sest ta ei oskaks neid sõnumeid või arutelusid veel lugeda ja ta ei tegutse Internetis veel sellisel tasemel, et seda kõike mõista. Küll aga on ta võib-olla sattunud enesevigastamise või loomapiinamise videote peale, näinud videoid, kus lapsed või kasvõi multifilmitegelased üksteist kiusavad ja narrivad. Hästi oluline on, et mina ei tekitaks olukorda, kus ma näitan fotot või tõstatan ise teema sisuga “Kas sa oled kunagi näinud mõnda videot, kus kellelegi on tehtud halba?” Sest võib-olla nad ei ole seda veel kogenud ja minu eesmärk ei ole, et minu kaudu see teadmine ka nendeni jõuaks. Seega peaks arutelu olema võimalikult leebe, sõltuma laste kogemustest ja lähtuma sellest, et häid ja halbu asju võib juhtuda nii päriselus kui Internetis. Mõlemal juhul on lahendus sarnane – enda murega ei tohi jääda üksi.

Kuhu edasi?

Materjalid
Õpetajale
Õpilasele

  • ABC
    • Mõisted
    • Tehisintellekt
      • Kuidas TI pilte ära tunda?
      • Kuidas süvavõltsinguid ära tunda?
    • Soorollid
      • Kuidas meediapädevusi sooteadlikult õpetada?
    • Slängisõnastik
  • Materjalid
    • Õpetajale
    • Õpilasele
    • Lapsevanemale
      • Videomängudest rääkimine
    • Muuseumipedagoogile
    • “Suur digiseiklus”
  • Meist
    • Teadus
    • Projektid
    • Blogi
  • Koolitused