• ABC
    • Mõisted
    • Tehisintellekt
      • Kuidas TI pilte ära tunda?
      • Kuidas süvavõltsinguid ära tunda?
    • Soorollid
      • Kuidas meediapädevusi sooteadlikult õpetada?
    • Slängisõnastik
  • Materjalid
    • Õpetajale
    • Õpilasele
    • Lapsevanemale
      • Videomängudest rääkimine
    • Muuseumipedagoogile
    • “Suur digiseiklus”
  • Meist
    • Teadus
    • Projektid
    • Blogi
  • Koolitused
Konkurss

Infohäirete selgitamine meiginippide kaudu

Sihtgrupp: II-III kooliaste
Eesmärk on muuta abstraktsed infohäirete mõisted noortele hoomatavaks ja asjakohaseks läbi tuttava metafoorsüsteemi. Ülesanne arendab intuitiivset tunnetust, kuidas märgata info moonutamist samamoodi nagu vilunud silm märkab oskuslikku (või ebaõnnestunud) meiki.

Loo meiginippide ülevaade, kus iga nipp on seotud mõne sotsiaalmeediateemaga!

Formaadina võid kasutada “Get Ready With Me (GRWM)” uudiste kontrollimiseks (sammud, kuidas enne „päeva alustamist“ oma infohügieeni paika sättida) või “Make-up declutter” ehk oma infovoogude korrastamine (sorteerid välja aegunud allikad, mürarikkad kontod, toksilised sisuloojad), “Before/After” ehk kuidas näeb „lugu“ välja enne faktikontrolli ja pärast.

“Make-up bag check” – mis tööriistad (äpid, saidid, oskused) on noore digipädevuse „kosmeetikakotis“.

Mõned mõtted sisuloome seemneks:

  • Kontuurimine = kontekstualiseerimine. Nagu kontuurimine kujundab näo kuju, nii aitab kontekstualiseerimine näha loo tegelikke „jooni“. Kontuur ilma hajutamiseta on liiga järsk, ebaloomulik, „vale“. Samuti võib mõelda et, artikkel ilma kontekstita on eksitav, poolik, potentsiaalne väärinfo.
  • Baking ehk puudri „küpsetamine“ = faktide settimine. Näos aitab see jumestusel püsida, meedias tähendab see faktide settimist enne jagamist. Õpetuslik mõte: “Oota 5 minutit, lase infol „settida“ — kas allikas on usaldusväärne? Kas kontekst muutub?”
  • False lashes = võimendatud narratiivid. Ripsmed võivad olla dramaatiliselt pikad ja sama tehakse tihti pealkirjade või poliitiliste väidetega. Sõnum: Kui midagi tundub „liiga ilus“, „liiga dramaatiline“ või „liiga tugev“, kontrolli, kas see pole lihtsalt „kunstripsmete efekt“.
  • Highlighter = šokeerivad detailid. Highlighter tõstab esile kindlad näojooned. Infohäiretes tõstetakse esile šokeerivaid detaile, et jätta muu varju. Vaata koos noortega: Kas loo „kõige helendavam“ osa räägib päriselt tõde või lihtsalt püüab pilku?
  • Overlining = narratiivi suurendamine. Huuled tunduvad suuremad, kui neid joontest väljapoole joonistada. Ka valeinfo „joonistab üle“ faktide piirid. Sõnum: Kui väide tundub liiga suur, kontrolli, kus jooksevad tegelikud faktijoone piirid.
  • Make-up remover = info lahtivõtmine tükkideks. Nagu puhastusvesi lahustab kiht-kihilt meigi, saab ka infohäiret lahti võtta komponentideks: allikas, faktid, emotsioon, eesmärk. Harjutus: tehke „info meigieemalduse“ rituaal, võtke üks viraalne postitus ja puhastage see kihiti.
  • Primer = eelhoiakud, millele info „kleepub“. Naha aluspraimer määrab, kuidas meik peale jääb. Sinu eelhoiakud määravad, kuidas sa infot vastu võtad. Sõnum: „Milline primer sul täna peal on? Skeptilisus? Väsimus? Rõõm?“ Need mõjutavad tõlgendust.
  • Glitter = tähelepanu püüdvad, kuid tüütud infofragmendid. Särad küll, aga glitter tuleb sinuga koju, duši alla ja voodisse. Tähelepanu-püüdlik valeinfo käitub samamoodi: kleepub kõikjale. Õppetund: Õpi tuvastama sisu, mis püüab tähelepanu säraga, mitte sisuga.

Ülesande autor: Maria Murumaa-Mengel, maria.murumaa@ut.ee

Vaata ka kokaraamatu kaudu infohäiretest rääkimise ülesannet

Kuhu edasi?

Materjalid
Õpetajale
Õpilasele

  • ABC
    • Mõisted
    • Tehisintellekt
      • Kuidas TI pilte ära tunda?
      • Kuidas süvavõltsinguid ära tunda?
    • Soorollid
      • Kuidas meediapädevusi sooteadlikult õpetada?
    • Slängisõnastik
  • Materjalid
    • Õpetajale
    • Õpilasele
    • Lapsevanemale
      • Videomängudest rääkimine
    • Muuseumipedagoogile
    • “Suur digiseiklus”
  • Meist
    • Teadus
    • Projektid
    • Blogi
  • Koolitused