Koolimeedia all on traditsiooniliselt mõeldud koolilehte või kooliraadiot. Aja jooksul on aga lisandunud mitmeid uusi koolimeedia vorme, mis pakuvad õpilastele võimalust oma loomingulisust proovile panna. Nendeks on näiteks kooli või klassi sotsiaalmeediakanalite haldamine, sündmustega seotud meediaprojektid või pikaajaline koostöö kohalike ajalehtedega.
Kooliastmed: I-III kooliaste ja gümnaasium

KOOLIMEEDIA VORMID

Koolilehed
Koolilehed
Oma kooli väljaande koostamise traditsioon on õpetajatele ehk üks kõige tuttavamaid koolimeedia vorme. Juhul, kui sinu koolis on koolilehe avaldamine tavaks, on see juba eos suurepärane praktiline meediahariduse vorm. Õpilased saavad ise kogeda intervjueerimist, kajastamist väärt teemade leidmist, ehk kohati ka (audio)visuaalse materjali loomist ning muid meediaväljaannete argiülesandeid.
Tasub silmas pidada, et kui sinu õppeasutuses koolilehe väljaandmise traditsiooni ei ole, võib väljaande koostamine olla ka ühekordne ülesanne. Näiteks saab õpilaste vahel ära jagada erinevad ajakirjanduslike lugude žanrid, mis ühte lehte jõudma peaksid. Lõpus saavad õpilased lehe koos kujundada, võttes eeskuju (ja paralleelselt tutvudes) teistest meediaväljaannetest.
Soovitused koolilehe tegemiseks
- Toeta õpilaste praktilist tegevust teooriaga – tutvusta õpilastele ajakirjanduseetika koodeksit; arutlege faktikontrolli olulisuse üle uudiste koostamisel; püüdke välja selgitada, mis teeb ühe teema uudisväärtuslikuks jms.
Kasulikud materjalid:
Eesti Meediaettevõtete Liit, ajakirjanduseetika koodeks
RSFi ajakirjandusvabaduse indeks

- Kutsu külla ekspert – olgu see mõne kohaliku väljaande peatoimetaja või vilistlane, kes koolilehe loomisesse usinalt panustas. Ajakirjanduse maailm võib vaatamata pikale ajaloole näida võõras ja kauge, mistõttu on külalistundides eriti oluline jätta aega küsimusteringiks.
- Julgusta õpilasi proovima erinevaid žanre – poeriiulilt leitav päevaleht ei koosne vaid uudistest, sarnaselt on õpilastelgi oluline kajastada oma kooli sündmusi erinevatest aspektidest ja erinevatel viisidel. Intervjuud, persoonilood, reportaažid, pikemad uuriva ajakirjanduse lood (näiteks kooliajaloo saladuste väljaselgitamine või mõne kodupaigas aset leidnud õnnetuse tagamaade uurimine) – kõik nimetatud žanrid vajavad erilaadi oskusi ja lähenemisi.

Koolitelevisioon ja -raadio
(Audio)visuaalne koolimeedia
Võimalusel julgusta õpilasi proovima ka raadio- ja teleajakirjandust – ehkki reeglid ja head tavad jäävad samaks, erineb (audio)visuaalse ajakirjandusliku materjali tootmine kirjalikust žanrist täielikult. Seejuures ei pea koolil olema spetsiaalselt ostetud kaameraid ja mikrofone, sest raadio- ja telelugusid saab luua ka nutiseadmete abil. Tähtis on eristada žanreid, et ajakirjanduslikust loost ei saaks hoopis TikToki video või Youtube’i formaadiga sobituv videoblogi.
Luues ise tele- ja raadiolugusid (või -saateid) saavad õpilased mitte ainult vajaminevate praktiliste oskuste pagasi (sh monteerimine, heli ja valguse paikaseadmine, võtete planeerimine jms), vaid ka aimu sellest, kuidas teatud kaameranurkade või helimoonutustega saab info vastuvõtjaga manipuleerida.
Näiteid:
Viimsi gümnaasiumi koolimeedia Hüpernool toimetuse YouTube’i kanal (klõpsa!):

(Visuaalseid) mõjutusvõtteid lahkavad materjalid
Tartu Ülikooli teaduskooli ja Euroopa Parlamendi Eesti büroo koostöös valminud Maria Murumaa-Mengeli loeng „10 mõjutusvõtet, mis meie arvamusi ja hoiakuid mudivad” (9.–12. klass):
Postimehe meediapädevuse kursuse tunnimaterjalid gümnaasiumiastmele (2021):

Koolitelevisiooni näide
Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi virtuaalne koolitelevisioon KuuTV

Taskuhäälingud ehk podcast‘id
Taskuhääling
Kooliraadio ei pea tähendama vaid ajakirjanduslikke reegleid järgiva audiosisu loomist. Kuna taskuhäälingud ehk podcast‘id on õpilastele tuttav audiožanr, on ka selle loomine suurema tõenäosusega põnev väljakutse.
Ehkki taskuhäälingul kui žanril puuduvad igasugused ajakirjanduseetikaga sarnased reeglistikud, annab nende loomine õpilastele siiski sissevaate audiosisu salvestamise ja monteerimise telgitagustesse.
Soovitused taskuhäälingu loomiseks
- Võrdle taskuhäälingut ja ajakirjanduslikku raadiosaadet – tänaseks on suurem osa meediaväljaannete loodud raadiosaateid kättesaadavad voogedastusplatvormidel, sarnaselt nagu igaühe loodud taskuhäälingud. Nii võivad kaks viimast nähtust kuulajate silmis (või kõrvus) segunema hakata, ehkki enamike taskuhäälingute puhul pole meil tegelikkuses selgust selles osas, kas saatejuhil või -külalisel on ekspertsust käsitletavast teemast rääkimiseks.
Näidisülesanne:
Kuulake õpilastega katkendit Vikerraadio “Huvitaja” saatest ning võrrelge seda mõne sisulooja taskuhäälinguga. Arutlege, kuivõrd domineerivad kummaski saates faktid, kuivõrd arvamused. Tehke ka taustakontrolli kummaski saates figureerinud inimestele – mil määral ja miks on nad pädevad käsitletud teemal sõna võtma?

Kooli taskuhäälingu näited
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi koolilehe Sihker taskuhääling Süntaks (juhendaja Sandra Sild, sandra.sild@jpg.tartu.ee)

„Ilma hääled“ on Paide Gümnaasiumi projekt, mille tähe all tegutsesid 2023/2024. õppeaastal üheteistkümnenda klassi õpilased, kelle eesmärgiks oli õppida mõistma keskkonnaprobleemide tagamaid, tagajärgi ning seda, kuidas märgata, mil viisil neid kajastatakse ning kuidas neist ise mõjusalt rääkida. Selleks valmistati ette keskkonnateemalisi podcast`e, millest kaheksa olid eetris kevadel Kuku raadio saate „Ilmaparandaja“ osades ning jõudsid seeläbi 30 000 inimeseni.


Kooli sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeedia koolimeedia vormina
Nii nagu sotsiaalmeediat saab ära kasutada erinevate õppeainete ja meediahariduse lõimimiseks tunniülesannete käigus, võib ka kooli sotsiaalmeedia haldamine olla üks kontrollitud koht, kus õpilased läbi praktilise tegevuse digimeediapädevusi harjutavad ja omandavad. Olgu see kooli Facebooki leht, Instagrami konto või TikToki profiil – õpilaste kaasamine koolis toimuva kommunikeerimisel on optimaalne viis saada ideid tõhusa kajastuse tarbeks (näiteks meediatrendid) ning samas anda õpilastele vahetu kogemus sotsiaalmeedias infovahendaja rolli täitmises.
Näiteid:
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meediakobara Sihker Instagrami leht (klõpsa!)

Viimsi gümnaasiumi koolimeedia Hüpernool toimetuse Instagrami leht (klõpsa!)

Soovitused sotsiaalmeedia tegemiseks
- Sarnaselt nagu eelnevategi näidete puhul on kooli sotsiaalmeedia praktiline haldamine üks osa meediaharidusest. Tunniülesannete lehelt leiad erinevaid viise, kuidas anda õpilastele edasi teoreetilisi teadmisi sotsiaalmeedia toimemehhanismidest.
Kasulik lisamaterjal:
Digipädevusteemalised Tagasi Kooli e-tunnid

Koostöö kohaliku meediaga
Koostöö kasu ja võimalused
Selleks, et õpilased saaksid sissevaate ajakirjanduse telgitagustesse, ei ole ilmtingimata tarvis jalgratast – koolilehe toimetust – leiutama hakata. Koostöö kohaliku meediaga pakub õpilastele kõige praktilisemat viisi traditsioonilise meedia toimimise paremaks mõistmiseks.
Koostöö alustamiseks saab kas õpilane ise või õpetaja võtta ühendust kohaliku väljaande pea- või tegevtoimetajaga ning selgitada kas konkreetse kaasautorluse ideed või pikema koostöö mõtet. Näiteks saavad noored kirjutada uudiseid või reportaaže koolis aset leidvatest sündmustest; panna leheveergudele oma arvamuse kohalikku eluolu puudutava probleemi teemal; intervjueerida kooli tähtpäeva puhul mõnda staažikat õpetajat vms.
Soovitused edukaks koostööks
- Võimalusel anna õpilastele enne väljaandega koostöö alustamist võimalus üks koolileht luua.
- Soovita õpilastel kohalikus väljaandes ilmuvate lugudega tutvuda, et nad õpiksid tundma eelistatud keelekasutust ja üldist loo ülesehitust;
- Oluline on kinni pidada tähtaegadest ja loo etteantud mahust!

Huvialaring ja lõiming
6. klassi õpilaste loodud koolileht Jakobi Hääl
Tegemist on ühe põneva ja tulemusliku projektiga, kuhu oli kaasatud terve koolipere. Põhilise töö tegid ära 6. klassi õpilased eesti keele ning meedia- ja suhtlusõpetuse tundides, kuid ajalehest võib leida ka teiste õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate poolt loodud sisu. Projekti peamine eesmärk oli julgustada õpilasi olema meedia tarbimise asemel sisulooja rollis.
Projekti käigus õppisid õpilased: 1) erinevate ajalehtede sisu analüüsimist ning sellest lähtuvalt oma meedialoome valikute tegemist; 2) Canva keskkonnas plakati ja ajalehe kujundamist; 3) artiklite kirjutamist ja üksteise tööde tagasisidestamist; 4) kvaliteetsete fotode tegemist ning teiste autorite fotode kasutamist (lähtuvalt autoriõigusest); 5) ajalehe valmimise protsessist kogemusloo kirjutamist ning enda panuse väärtustamist.
Põlva Jakobi Kooli ajalehe “Jakobi Hääl” esimene number on kogukonna ja üldsuse poolt väga soojalt vastu võetud ning uus traditsioon (lõimitud õppetöö tulemusena hakkab igal õppeaastal valmima 6. klassi eestvedamisel kooli ajalehe järgmine number), on samuti leidnud positiivset vastukaja.

Kohila Gümnaasiumi Meediaklubi
Alates 16.10.2024 kutsume kõiki uudishimulikke liituma meie uue ja põneva Meediaklubiga! Iganädalast klubi juhendab vabakutseline ajakirjanik Vahur Orrin, kes aitab sul avastada digimeedia maailma. Õpime looma kaasahaaravaid video- ja audiopodcaste ning jagama neid sotsiaalmeedias nagu professionaalid.
Sukeldume ka tipptasemel tehisintellekti maailma, kasutades seda, et täiustada oma heli- ja videosisu. Kui soovid olla kaamera ees, selle taga või hallata tuleviku tööriistu, siis on see klubi just sulle!
Ära jäta võimalust kasutamata—liitu Meediaklubiga juba täna ja hakka sisuloojaks! Ringiga liitumine siin.