Meie uurimistiimi liikmed ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengid viivad igal aastal läbi rohkelt väiksemaid ja suuremaid uurimistöid, mis võivad olla oluliselt infoallikaks ka teile – olgu see siis uurimistöö kirjutamisel teooria peatüki koostamisel või sügavama huvi korral põnevaks lugemiseks.
Head uudistamist!
MEIE TEADUSTÖÖD
Klaassen, M., Murumaa-Mengel, M., & Himma, M. (2024). Social media microinterventions: Testing information activism as a media and information literacy tool. Journal of Media Literacy Education, 16(2), 1-13. https://doi.org/10.23860/JMLE-2024-16-2-1
Lühikokkuvõte
Uuringuga soovisime teada saada, kuidas sellised digiaktivismi kogukonnad nagu Valguse Võit, #kiluparv, #minasiin ja #NAFO nendes tegutsevatele aktivistidele kasulikud on? Lõime haridusliku osaluseksperimendi käigus kogutud andmete põhjal kolm kontseptuaalset rolli: töömesilased, kes otsivad välja relevantset taustainfot, näiteks kontrollivad fakte või jagavad tausta mõne valeinfo superlevitaja tegevuse kohta või aitavad argumentatsiooni ehitada, aga otse nn. inforindel ise sekkumistega ei tegele; surikaadid, kes on aktiivsed ja hästi treenitud infovoos orienteerujad, aga enamasti ka esimesed reageerijad kui asi puutub näiteks massilisse raporteerimisse või laikidega toetamisse ning aitavad ka kaasa kogukonna meedia- ja infopädevuste arendamisele (arutelud algode töötamisest, arutelud narratiivide raamistamistest, allikakriitiline taustaotsing jmt); lõvid, kes möirgavad kommentaariumites ja hoolitsevad selle eest, et vali vähemus poleks ainus, kelle hääl on kuulda. Lõvide vastunarratiivid, kallutatud infole tähelepanu juhtimine, trollidega võitlemine ning ühiskondlike normide väljakutsuv ja avalik analüüsimine on jäämäe veepealne ja nähtav osa. Nende rollide vahetamine erinevates etappides on individuaalsest vajadusest sõltuv, aga me ei tuvastanud selle kuu ajalise eksperimendi jooksul kedagi, kes oleks suutnud ainult ühes rollis püsida. Teisisõnu: väsimine ja aktiivsest rollist passiivsemasse tõmbamine on meie tööpõllul kõikjal esinev, lihtsalt erinevate ajaliste tsüklitena. Tituleerisime selle inglise keeles “phoenixing cycle” – väsid, taandud, teine osa kogukonnast tõmbab esirindele kuniks taastud, et seejärel tuhast tõusta (ja lasta teised pingile puhkama). Julgust tuleb ka juurde, mitte ainult kogukonda jälgides, vaid inforindel toimuvat jälgides. Siis vahetad end tagalast taaskord välja esirindel tegutsejate vastu. Peamised kaasuvad meediapädevused olid seotud platvormispetsiifiliste või algoritmiliste teadmistega, allikakriitilisusega, ning vastunarratiivide tarvis argumentatsiooni ülesehitamisega (vana hea kriitiline mõtlemine muidugi ka).
Murumaa-Mengel, M. & Lott, K. (2023). Recreational Shaming Groups of Facebook: Content, Rules and Modministrators’ Perspectives. Convergence: The International Journal of Research into New Media Technologies, 29(4), 944–961.
Murumaa-Mengel, M. & Muuli, L.-M. (2021). Misogynist content exposé pages on Instagram: Five types of shamings, moderators and audience members. Participations: Journal of Audience & Reception Studies, 18(2): 100-123.
