9 soovitust madalate digipädevustega täiskasvanute õpetamiseks
Soovituste kokku panemisel on kasutatud Karl Gustav Adamsoo magistritööd; Tiina Tambaumi doktoritööd; õpilasfirma DigiAbi koolitaja Stefan Allevi kogemuslugu; Telia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste Digimentori projekti tulemusi ja järeldusi.
1. PANE PAIKA KOOLITUSE EESMÄRK
Kohtumise alguses on oluline leida piisavalt aega, et selgitada täpselt välja, mis on kogu õppeprotsessi eesmärk. Juhul kui eakas ei oska ise veel enda eesmärki sõnastada, tasub põgusa vestluse käigus see koos sõnastada. Mida konkreetsem eesmärk, seda lihtsam on õppetund nii õpilase kui õpetaja jaoks.
Näidisküsimused, mis aitavad eesmärki paika panna
- Millist konkreetset oskust või teadmist soovid selle koolituse käigus omandada? See küsimus aitab eakal selgelt sõnastada oma õppimise eesmärgi, mis lihtsustab nii õpetamisprotsessi kui ka tulemuste mõõtmist.
- Kuidas on see oskus või teadmine sinu igapäevaelus kasulik? Selle küsimuse kaudu saab õppija seostada oma eesmärgi konkreetsete eluliste vajadustega, mis suurendab pühendumist õppimisele.
- Kas oled varem sarnaste teemadega kokku puutunud? Küsides varasemate kogemuste kohta, saad paremini aru, kust õpetamist alustada ja kuidas edasist protsessi üles ehitada.
2. LOO USALDUSLIK SUHE
Ole toetav ning loo eakaga usalduslik side kohe alguses – see on kogu õppeprotsessi vundamendiks.
Eesmärk on tekitada eakas tunne, et ükski tema küsimus või mure pole rumal ning kui ta tahab neid esitada, võib ta seda teha vahetult õppimise ajal.
Kuidas usalduslikku suhet luua?
- Näita üles siirast huvi ja empaatiat! Kuula eakat tähelepanelikult ja näita, et sa hoolid tema vajadustest ja muredest. Ole kannatlik ja lase tal väljendada oma hirme ja ootusi. Näita, et mõistad tema olukorda ja vajadusi, ning püüa nendega arvestada.
- Alusta vestlust igapäevastel ja eakale tuttavatel teemadel. Enne tehnoloogiaõpetuse juurde liikumist alusta vestlust lihtsamatel ja tuttavatel teemadel, nagu ilm, tervis või hobid. See aitab luua õhkkonna, kus eakas tunneb end mugavalt.
- Ole positiivne ja julgustav! Kiida ja tunnusta eaka edusamme, ükskõik kui väikesed need ka ei tunduks. Positiivne tagasiside aitab luua enesekindlust ja vähendab õppimisega seotud ärevust. Anna mõista, et vigade tegemine on loomulik osa õppimisprotsessist ja et sa oled seal, et teda toetada.
3. MAANDA HIRMUD
Õppeprotsessi alguses on oluline, et sa kaardistaksid ära võimalikud hirmud ja muud hoiakud, mis võivad edasises õppeprotsessis takistuseks tulla.
Kuula ära kõik mõtted, mis eakal inimesel tekivad!
Püüa kõikide hirmude ja takistuste kõrvale luua lahendusi ning võimalusi, mida saavad nutiseadmed pakkuda. Püüa tuua võimalikult konkreetseid näiteid rakendustest või olukordades, kus tehnoloogia saaks eaka igapäevast elu hõlbustada.
Võimalikud hirmud koos lahendustega
Eaka vanusest tulenevad füüsilised piirangud ja hirm seade katki kukutada.
Lahendus: selgita, et nutiseadmed on vastupidavad ja neid saab kaitsta spetsiaalsete ümbriste ja ekraanikaitsetega, mis vähendavad purunemise riski. Lisaks võib värisevate käte puhul pakkuda puutetundlikku pliiatsit, mis muudab seadme kasutamise täpsemaks ja mugavamaks.
Hirm midagi valesti teha või seade “katki” vajutada.
Lahendus: selgita, et nutiseadmete tarkvara on loodud nii, et seda on raske kogemata kahjustada või midagi “katki teha”. Seleta, et alati on võimalus minna tagasi algusse või seade taaskäivitada. Eakas ei pruugi teada, et rakendused ja failid ei kao kuhugi, kui nad kogemata suletakse.
Hirm oma privaatsuse või turvalisuse pärast.
Lahendus: tutvusta eakale digiturvalisuse põhialuseid. Näiteks saad rääkida, et seadmed ja rakendused on varustatud turvameetmetega, mis kaitsevad nende isiklikke andmeid (nt paroolid).
Hirm, et seadme kasutamine on liiga keeruline ja õppimine on raske.
Lahendus: selgita, et te alustate õppimist lihtsatest ja igapäevastest toimingutest ning liigute edasi samm-sammult. Võid võrrelda nutitelefoni funktsioone millegagi, mida eakas juba tunneb, näiteks vana mobiiltelefoniga – mõlemaga saab helistada.
4. MÕTLE LÄBI, KUIDAS EAKAT ÕPETAMA HAKKAD!
Kui oled eakaga tema huvid, mured ja hirmud ära kaardistatud, on kasulik võtta aega mõtlemiseks, kuidas õppijale soovitut selgeks teha. Kuna nooremate inimeste jaoks võivad kõik tegevused olla ilmselged ja väga loogilised, võib juhtuda, et tahad hakata eakale liiga kiiresti ja pinnapealselt õpetust andma, jättes mõne olulisema sammu üldse mainimata.
Kuidas tõhusat õppeprotsessi planeerida?
- Alusta eesmärkide selge määratlemisega. Pärast eaka huvide ja hirmude kaardistamist sõnastage koos selged ja realistlikud õppimise eesmärgid. Mida konkreetsemad need on, seda parem, sest siis saab iga sammu omandamise järel saavutuse üle rõõmu tunda ja tulemusi mõõta.
NB! Vajadusel uuri enne eakale õpetamist ise, kuidas mingi talle vajalik rakendus töötab ja protsess toimib. Kindlasti ei tohiks hakata koos eakaga uusi rakendusi õppima. Need peavad sul endale varem selgeks tehtud olema. - Jaga õppeprotsess väikesteks sammudeks. Lõhu iga teema väiksemateks ja hõlpsamini seeditavateks osadeks. Väldi korraga liiga suure hulga info andmist, sest see võib eaka segadusse ajada.
- Jäta aega praktiseerimiseks! Lase kõike, mida õpetad, eakal ise praktiliselt läbi teha, et ta saaks kohe küsimusi esitada.
- Anna aega ja paku kordamise võimalust. Oluline on liikuda mitte sinu, vaid hoopis eaka jaoks sobivas tempos. Paku piisavalt aega iga sammu mõistmiseks ja ära liigu edasi enne, kui õppija on tundnud, et on sammu täielikult omandanud. Julgusta küsimusi esitama ja vajadusel kogu protsess uuesti läbi tegema. Kordamine aitab õpitut kinnistada ja suurendab kindlustunnet.
- Ole paindlik! Kui märkad, et mingi teema tekitab suuri raskusi, võta aega, et seda põhjalikumalt lahti seletada või püüa leida lihtsamaid viise selle õpetamiseks.
5. LOO TUTTAVAID SEOSEID
Kasuta õppeprotsessis eakale tuttavaid võrdlusi ning metafoore nutiseadme funktsioonide mõistmiseks.
Selleks on kindlasti vaja eelnevalt teada eaka seniseid kogemusi nutiseadme kasutamisel. Seoseid võib luua võrreldes näiteks paralleelselt tema endise mobiiltelefoni funktsioone uue nutitelefoni
omadega. Seoseid tasub leida ka eaka igapäevaelust või senistest elukogemustest väljaspool nutimaailma, näiteks endisest elukutsest.
Näited võimalikest seostest
Vanad mobiiltelefonid vs. nutitelefonid
Kui eakas on varem kasutanud nuppudega mobiiltelefoni, siis võid tuua võrdluse, et uue nutitelefoni puutetundlik ekraan toimib sarnaselt vanade telefonide numbriklahvidega. Näiteks: „Kui sa varem vajutasid nuppe, siis nüüd puudutad ekraanil sarnaseid ikoone, et helistada või sõnumeid saata. See on nagu vana telefon, aga nupud on ekraanil.”
Telefoniraamat vs. kontaktid nutitelefonis
Kui eakas on harjunud kasutama paberkandjal telefoniraamatut, siis võib kontakti salvestamist nutitelefonis võrrelda telefoniraamatusse numbri kirjutamisega. Näide: „Kontaktide nimekiri telefonis on nagu sinu vana telefoniraamat. Kui sisestad kellegi numbri, salvestub see siin automaatselt ja leiad selle hiljem kiirelt üles.”
Postkast vs. e-post
Kui eakas on varem harjunud saama kirju füüsilisest postkastist, siis võid selgitada, et e-post on digitaalne versioon tavalisest postkastist. Näide: „E-post on nagu sinu tavaline postkast, aga kõik kirjad tulevad otse sinu telefoni. Sa ei pea minema postkasti juurde, et kirja kätte saada – see tuleb otse sinu seadmesse.”
Teleripult vs. nutitelefoni ekraan
Kui eakas on harjunud teleripulti kasutama, siis võib nutitelefoni ikoonide valimist võrrelda kanalite vahetamisega puldil. Näide: „Nutitelefoni kasutamine on nagu teleripuldiga kanalite vahetamine – sa lihtsalt puudutad seda, mida soovid vaadata või teha, ja see avaneb kohe.”
Märkmik vs. nutitelefoni kalendri ja märkmete rakendus
Kui eakas on harjunud kasutama pabermärkmikku või kalendrit, siis võid selgitada, et nutitelefoni kalendri ja märkmete rakendused on lihtsalt digitaalne versioon samadest asjadest. Näide: „See märkmike rakendus on nagu sinu vana märkmik – sa saad siia kirjutada kõik, mida vaja meeles pidada. See on alati sinuga kaasas, isegi kui sa unustad pabermärkmiku koju.”
6. HOIA RAHULIKKU TEMPOT
TEMPO. Oluline on eakale õpetada ühel kohtumisel ühte asja korraga, sest mitme asja õpetamine võib tekitada segadust. Liiga rutakalt ja pealiskaudselt õpetades tekitad eakas hirmu küsimusi esitada.
MÄRKMED. Paljud eakad soovivad õppimise ajal kirjalikke märkmeid teha. Isegi kui sinu jaoks tundub kirjapandu vähem oluline või üldse mõttetu ja konspekteerimine võib kogu õppeprotsessi pikemaks venitada, aitab see eakal paremini omandatut kinnistada ning sellest on kasu ka kodus iseseisvalt õppides.
7. ANNA NUTISEADE EAKA KÄTTE!
Juba kohtumise alguses on oluline anda nutiseade, mida hakatakse kasutama, eaka enda kätte. Sellisel juhul saab õppija seadmega paremini tuttavaks, ta julgeb seda rohkem enda käes hoida ning tõenäoliselt tahab seda vähem ka õpetaja kätte tagasi anda.
Paljud eakad kardavad, et telefon kukub nende käest maha või läheb lihtsalt hoides katki. Selle hirmu kaotamiseks ongi oluline, et eakas saaks seadet võimalikult palju ise käes hoida.
Kui koolitaja asub eakale inimesele nutiseadmest midagi näitama, on soovituslik see panna koolitaja ja õppija vahele, et mõlemad saaksid seda nii katsuda kui vaadata.
Juhul kui koolitaja hoiab õppeprotsessi ajal nutiseadet ainult enda käes, muutub õppeprotsess eaka jaoks teoreetiliseks, millest ei ole kokkuvõttes mingit kasu. Kui seade on õppija käes, toimub kogu õppimine täpselt sellises tempos nagu see eaka enda jaoks sobilik on. Kui õpetaja ise nutitelefoni või tahvelarvutit käsitleb, võivad mõned tegevused toimuda liiga kiiresti ning mitmed olulised sammud jääda eaka jaoks arusaamatuks.
8. KORRA TEHTUD? KORRA VEEL!
Kui üks konkreetne tegevus on tunni jooksul läbi tehtud, on oluline, et eakas saaks selle iseseisvalt sinu juuresolekul veelkord läbi teha.
On väga oluline, et viimasel üle kordamise korral oleksid eaka jaoks olemas taustajõuna ning ei kommenteeriks ega täpsustaks juurde.
See aitab eakal õppijal õpitut kinnistada, kasvatada motivatsiooni ning julgust kodus ise edasi proovida.
9. KOHTUMISE LÕPETAMINE
Kohtumise lõpus tuleb võtta kogu õpitud tegevus kokku ning vastata nendele küsimustele, mis eakal veel tekkinud on. Kui mõni küsimus on liiga lai või vajab rohkemat aega, otsi järgmiseks kohtumiseks ka sellele vastus. Peaasi, et eakal ei jääks õhku segadust, mis võib omakorda põhjustada huvi ja motivatsiooni langust.
Võimaluse korral on kasulik leppida kokku järgmine kohtumise aeg, millal ühiselt taas nutiseadmeid kasutama õppida.
Samuti on hea idee anda eakale kaasa kodune ülesanne.