Sihtgrupp: II ja III kooliaste, gümnaasium
Jagage õpilased rühmadesse ning paluge neil tutvuda erinevate eri ajastutest pärit slängisõnaraamatute ja -loeteludega. Laske igal rühmal koostada plakat või slaid, kus nad toovad välja, milliseid sõnu nad varem tundsid, millised olid aga täiesti võõrad. Ülesande käigus saab võrrelda, kuidas on noortesõnavara sajandite lõikes muutunud ja ühiselt arutada, miks mõned väljendid jäid aja hammasrataste vahele ja samas teised on tänini kasutusel.
Allikatena võib kasutada näiteks:
- Kätlin Vainola, Lemmit Kaplinski (2003). Eesti slängi sõnaraamat.
- Clarissa Allik (1928). Tallinna keskkooliõpilaste erikeelest. – Eesti Keel 1-2, lk 3-11. Vt ka https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25956.
- Villem Raam (1935). Tartu õpilaste erikeelt, I-IV. Tartu Ülikooli seminaritöö. Vt ka http://hdl.handle.net/10062/81701, http://hdl.handle.net/10062/81702, http://hdl.handle.net/10062/81703, http://hdl.handle.net/10062/81704
- Tõnu Tender (1984). Tänapäeva õpilasslängi (1984). – Keel ja Kirjandus 3, lk 168-171. Vt ka https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194745/142925/page/46.
- Mai Loog (1991). Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat. Vt ka https://arhiiv.eki.ee/dict/slang/.
Ülesande autor: Mari-Liis Korkus, eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur (mari-liis.korkus@ut.ee)
