Värska Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helena Elgindy leiab, et riikliku õppekava esimesest üldosast leitav üldpädevuste loetelu – sh digipädevus – peaks olema õpetajale lähtepunkt, mille kaudu spetsiifilise ainekava eesmärke täita.
“Kui ma alguses õpetajana tööle läksin, oli minu visioon hea ja vastutustundlik kodanik,” meenutab Helena. Pidades silmas õpetajakarjäärile seatud sihti, on Helena enda ainetundide fookusesse seadnud õpilaste üldpädevuste arendamise.
“Ma arvan, et siin peab tulema väike mõttemuutus – mina õpetan pädevusi läbi ajaloo ja ühiskonna, mitte vastupidi, et vahepeal viskan mingi väikese meediateema ka sisse,” ütleb ta.
Tegevusi jagub igaks tunniks
Aastate käigus on Helena põiminud õpilaste meediapädevuse arendamise nii ajaloo kui ühiskonnaõpetuse kodu-, tunni- ja kontrolltöö erisugustesse ülesannetesse. Näiteks on Helena andnud ühiskonnaõpetuses õpilastele läbivaks kodutööks kahe uudise lugemise. Seejuures põhineb kodusel uudiste-lugemisel iga kontakttundi alustav arutelu.
“Õpilastele näib see hoomamatult raske ülesanne olevat, tõenäoliselt varasemate harjumuste ja tavapäraselt vaid pealkirjade lugemise tõttu,” selgitab Helena.
Selleks, et klassis peetud arutelu oleks sisukam, on Helena kasutusele võtnud uudiste lugemist toetavad küsimused:
- Miks on see uudis oluline? Miks on otsustatud seda ajakirjanduses kajastada?
- Mis on probleem?
Helena selgitab, et sellel küsimusel on tihti mitu vastust. “Kui teemaks on näiteks julgeolekumaks, siis kas probleem on eelmised valitsused? Äkki hoopis inimeste toimetulek või riigi julgeolek?” Õpetaja annab võimaluse õpilastel arutleda, mis annab võimaluse ka diskussioon tunniteemaga siduda. - Mida sina sellest teemast arvad?
Oma arvamuse avaldamine aitab õpilasel mõtestada uudise tähendust ning näha infovälja erinevaid mõjutusvõtteid, sh tähelepanu püüdmise viise ja väärinfo vorme.
Loe veel: raamatukogud, reklaamid ja valimised
Ajakirjanduse toimemehhanismide ja struktuuride paremaks mõistmiseks meeldib Helenale õpilastega raamatukogus käia. Seal uuritakse üheskoos ajalehti ja -kirju, et märgata reklaame ja arutleda nende võimalike tagamaade üle. “On oluline, et õpilased teadvustaksid, kuivõrd mahukas on ajalehtede reklaamipind. Viimane ei ole ei halb ega hea, küll aga arutleme, miks see nii on.”
Samuti on koos õpilastega analüüsitud spetsiifiliselt valimisreklaame, et märgata semiootilisi nüansse – kas kandidaat naeratab või ei naerata, millised loosungid on esile tõstetud, millised värvid on visuaalideks valitud jms.
Lisaks peab õpetaja üheks tõhusaks meediaharjutuseks ühe ja sama meedia kõneainet läbiva teemaga tutvumist erinevates väljaannetes. “Võtame teemaks näiteks Euroopa Liidu: lasen õpilastel leida ühe artikli Uutest Uudistest, Delfist ja ERRist,” räägib ta. Ühise arutelu käigus jõutakse selgusele, mis on iga teemakajastuse eesmärk ning milliste võtete kaudu lugejat mõjutada püütakse. “Sarnaselt saab näiteks maksutõusu teema puhul võrrelda, millist arvamust avaldavad sellel teemal sotsid, mida arvab Reformierakond ja mida Isamaa,” lisab ta.
“Soovin, et õpilane mõistaks ühe teema kajastamise viise läbi erinevate vaatenurkade ning harjuks seeläbi alati kriitiliselt mõtlema.”
Helena Elgindy, Värska Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Uudiste lugemine ei jää aga kaugeltki vaid ühiskonnaõpetuse raamidesse. Ühe ajaloo tunnitööna on Helena andnud õpilastele lugeda nii esimesi Eesti 19. sajandist pärit ajalehti kui nõukaaegseid kajastusi. “Eesmärk on näidata, et uudised ja meedia sõltuvad ühiskonnast, milles me parasjagu elame – ajalehe ülesanne ei ole ainult infot edastada, vaid mõnikord näidata üles ka meelsust või tuua tähelepanu mingitele valukohtadele,” kirjeldab ta. Sarnaselt on analüüsitud ka ajalooliste sündmuste üle pilkavaid karikatuure, et harjutada oskust märgata semiootilisi märke visuaalses meedias.
Nii ajaloo kui ühiskonnaõpetuse tunde läbiv teema on fakti ja arvamuse märkamine ning eristamine. Näiteks on Helena lisanud ajaloo kontrolltöösse minevikust tuntud sündmust või persooni kirjeldava ja arvamusi või eksitavat teavet sisaldava lõigu, mille autoriks on märgitud kaupmees, külamutt vm abstraktne profiil. “Sedasi on näha, kas õpilane oskab hinnata allika usaldusväärsust,” ütleb ta.
Teadmised läbi praktika
Helena tundidest ei puudu ajalooliste filmide ja ühiskonda puudutavate teemade üle arutlevate filmide vaatamine. “Ühiskonnaõpetuses oleme näiteks vaadanud sotsiaalmeediaplatvormide tagamaadest kõnelevat filmi “Social Dilemma”. Seejärel on õpilased klassis debateerinud selle üle, kas sotsiaalmeedia on hea või halb; kas nutitelefonid peaksid olema koolides keelatud vms,” räägib õpetaja.
Möödunud õppeaastal näitas Helena gümnasistidele esimest korda ka Hitleri propagandafilme. “Ehkki ma natuke pelgasin seda, tahtsin ma näidata, kuivõrd oluline on avalik keelekasutus,” räägib ta. “Tahan, et õpilased aduksid, kuidas dehumaniseeriv sõnavara on üks viis, kuidas meediat saab relvana ära kasutada.”
Samuti on Helena õpilased saanud ajalugu õppida läbi audiovisuaalse materjali loomise. Näiteks:
Lisaks ajalooteemaliste videote tegemisele on õpilased saanud proovile panna ka oma ajalehetoimetaja võimed: Helena klassis on valminud mitukümmend külma sõja ajastut imiteerivat ajalehekaant. “Jaotan õpilased rühmadesse ning jagan ära, kelle leht ilmub USAs, kellel NSVLis. Hiljem arutame, milliseid mõjutusvõtteid nad kasutasid ning kuivõrd propagandistlik või tõelevastav on esikaanel olev teave,” selgitab ta.
Näide 2020. aastal abiturientide loodud ajalehekaantest:
Soovitused õpetajatele
Helena leiab, et õpetajad ei pea kandma kõikide teemade süvitsi tundmise koormust. “Aga seda tuleb endale tunnistada ja kutsuda kooli rohkem külalisi,” sõnab ta. Seejuures on Helena enda kogemus julgustav – eksperdid ja praktikud on nõus kasvõi Eesti kagunurka sõitma, et enda südame- ja/või uurimisteemadest rääkida.
Õpetaja Helena korraldatud infosõja-teemaline loengukomplekt
Kui 2022. aasta veebruaris sai alguse Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, soovis Värska Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helena Elgindy anda õpilastele võimalikult palju teadmisi ja oskusi, mis neil maailma turbulentset seisu mõista aitaks. Lähtudes ajalooõpetaja rollist korraldas Helena infotunni, mille käigus andis õpilastele ja teistele õpetajatele ülevaate Venemaa ja Ukraina ajaloost.
Paralleelselt märkas Helena vajadust rääkida infosõjast. Informatsiooni üleküllus, sealhulgas kuritahtliku propaganda levik, vaenu õhutavad vandenõuteooriad ja üldine mis- ja desinformatsioon oli juurdunud eri generatsioonide meediakasutusse, sealhulgas jõudnud ka õpilasteni. Seetõttu otsustas Helena kutsuda kooli külalistundi andma Värska Gümnaasiumi vilistlase Gretel Juhansoo, kes õppis toona Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni.
Gretel käsitles enda külalistunnis valeinfo eri liike ning andis õpilastele nõuandeid vandenõuteooriate äratundmiseks ja informatsiooni usaldusväärsuse kontrollimiseks.
Helena läbiviidud infotund ja Greteli külalistund moodustasid kokku terviku, andes õpilastele segasel ajal vajalikud ajalooteadmised sõja mõistmiseks ja kasulikud oskused infohäiretega toimetulekuks.
Samuti rõhutab Helena tehisintellekti kasutamise olulisust meediahariduses. “Õpilased saavad kogeda, kui lihtne ja kättesaadav on tehisaru kasutamine ning õpivad paremini mõistma, kuidas teised seda erinevatel eesmärkidel rakendada võivad,” ütleb ta. Näiteks on Helena andnud õpilastele ülesandeks kirjutada tehisintellekti kasutades tekste, lisades sinna käsud “ole veenev” või “mõjuta inimeste arvamust”.
“Mida rohkem me õpime tehisintellekti kasutama, seda paremini oskame ka sellega seotud kahjudega võidelda,” leiab Helena.