Tehisaru (AI) on midagi, millest kõik on kuulnud, kuid vähesed mõistavad seda hästi. Tehisaru kujundab meie maailma iga päevaga üha enam: alates headest kasutusvõimalustest tervishoius, hariduses ja klienditeeninduses kuni kahjulike mõjudeni pettuste ja töökohtade kadumise näol. AI loob ja muudam maailma meie ümber iga päev.
Üheks tänapäeva kõige olulisemaks teemaks on valeinfo ja pettused, mida on AI vahendusel võimalik lihtsalt ja kiirelt läbi viia.
Siin lehel jagame näpunäiteid, kuidas on võimalik AI-ga tehtud pilte ära tunda ning mida teha, kui pilt paistab olevat päris.
Kuidas siis AId ära tunda?
Sellest, kas pilt sinu ees on päris (kas siis inimkäe poolt digitaalselt või paberil tehtud või pildistatud), on tänapäeval kohati väga raske aru saada. AI on viimase paari aastaga teinud väga suure hüppe kvaliteedis, küll aga ei ole ta veel täiesti perfektne. Teades natuke, millele tähelepanu pöörata, on võimalik ilma abivahendeid kasutamata aru saada, kas pildi tootis AI või ei.
Piltidele vajutades näed neid suuremalt.
Perfektsus ja sümeetria
Üks kõige tüüpilisemaid AI piltide iseärasusi on perfektsus ja sümeetria. Väga tihti näevad pildid seetõttu välja, nagu need oleks tehtud reklaami jaoks – väga üle töödeldud. See võib väljenduda selles, et inimese näonahk on täiesti sile või turisminduse jaoks kasutataval AI tehtud pildil ei ole inimesi peal.
Sümeetria on midagi, mis sellega käsikäes käib, sest midagi võib olla väga perfektne, väga paigast ära või siis midagi vahepealset.
Siin pildil on näha mõlemat. Naisterahva nahk on täiesti sile ja juuksepiir on ähmane. Sümeetria osas on näha, et silmad on eri kujuga ning kuigi nägu vaatab kergelt vasakule poole, siis nina on vaataja suunas.
Puuduvad jäsemed, kokku sulavad detailid ja muud ebatäpsused
Kui proovida tuvastada AI pilti, siis kujutatud inimeste puhul on kõige lihtsam vaadata detaile nagu jäsemed, juuksed, habe, silmad ja eelmainitud nahk.
Anatoomiaga on AIl tihti mure, kuigi ajaga on see järjest paremaks läinud. Jäsemed on tihti liialt pikad või neid on rohkem või vähem kui neid peaks olema (näiteks sõrmede ja varvaste hulk). Kuue varba või sõrmega tegelasi leidub üllatavalt tihti.
Üks kõige lihtsamaid viise on vaadata juukseid ja habemeid. Need kas langevad ebaloomulikult, ääred on ebaloomulikult udused või karvad katkevad/algavad ebaloomulikust kohast. Mõnikord, kui tegelased pildil on lähestikku, siis hakkavad nende juuksed üksteise sisse sulama. Väga tihti juhtub seda ka riietuse ja taimedega.
Silmad tunduvad kohati “elutud”, ehk puudub see fokuseeritud pilk, mis inimestel tavaliselt kaamerasse vaadates on.
Sarnased reeglid kehtivad ka teiste objektide puhul piltidel. Näiteks arhitektuur, loodus, loomad jt.
Ülal oleva grupipildil on näha, et keskmisel noormehel on 6 sõrme. Vasakul oleva naisterahva lokkidest on üks osa muude juustega erineva nurga all.
Siinsel raamatukogu pildil on näha ebaloomulikult kasvav taim, ebatavalise kujuga laud, kokku sulanduvad riiuli detailid ning mingi lisa riiulil, mis ei oma mingit funktsiooni, ka mitte kunstilist
Tekst ja numbrid
AI suudab piltidele luua tekste ja numbreid, kuid tihtilugu ei ole need loogilised või on ka täiesti ebatavalise kujuga. Kui need on taustal, siis ei pruugi kohe arugi saada, et midagi valesti on. Kui aga lähemalt vaadata, siis on kohe näha, kas sõna on valesti kirjutatud, tähemärgid ei ole ühestki tähestikust või on need imelikult moondunud.
Sellel plakatil tundub esmapilgul olevat kena kujundus ja huvitavad graafikud, kui aga lähemalt vaatama hakata, siis on sõnad valesti kirjutatud, osa teksti ei ole üldse loetav ning tähed on moonutatud.
Sellel Ameerika Ühendriigi linna meenutaval tänavafoto tundub alguses igati huvitav, kuid siltide lähemal vaatlemisel on näha, et need on kohati loetamatud ja mitteloogilised. Tähemärgid on segased.
Tekstuur, valgus ja värvid
Tekstuur, valgus ja värvid on ühed kõige kergemini märgatavad asjad, mis aitavad tuvastada, kas tegu on AI pildiga või ei. Eriti siis, kui tegu on AI fotodega. Need on tavaliselt vägagi puhta välimusega, pinnad on siledad või sellised laiaks hõõrutult sileda muljega. Värvid on tihti ühetoonilised ja lihtsad, mistõttu kohati jääb mulje digitaalsest joonistusest.
Pildil on näha, et nii voodijalg, mis on puust, kui ka padi on ebaloomulikult sirged. Meenutavad natuke sellist kummist plastikut. Kui detaile lähedalt vaadata, siis näevad need loomulikumad välja, kui kogu pilti vaadates.
Valgus on ruumis ebaloomulik. Aknast tuleks nagu õhtupäike, mis peegeldub voodi ülaosal ja seinal, kuid seda ei ole näha akna ümbruses ja kardinatel. Akna kõrval oleval seinal on valgusallikad pildiraamist ülespoole suunatud, kuid valgusallikat ennast ei ole. Pildil on ka selline kerge udususe mulje, mis AIga loodud sisekujundus fotodele omane.
Pildil oleva sininääri puhul on kohe näha, et värvid on väga erksad. Kui võrrelda neid välja puu enda toonidega, siis on on kohe näha, et puu näeb loomulikum välja.
Tekstuuri puhul on karvkate hästi kohev ja pehme ning meenutab pigem pintslitõmbeid kui päris karva/sulgi.
Kui mustrit vaadata, siis see tundub pigem joonistatud kui loomulik. Puudub igasugune tekstuur ja korrapärasus/sümeetria.
Detailid ja taust
AI on on päris hea pildil esiplaanil oleva renderdamisega. Küll aga on sellel tihti probleem tausta detailide loomisega ning seetõttu võib piltides leida erinevaid vigu, kui tausta lähemalt vaadata. Taustal olevad inineste näod on enamasti moondunud, raamatud on kõverad, tekst on ebaloomulik, fookus on ebaühtlane, asjad sulanduvad üheks või on kujuga, mis ei ole loomulik ega loogiline.
Siin on hea näide sellest, kuidas esiplaanil olev naisterahvas on tulnud peaaegu tõetruult välja, küll aga on detailid taustal moonutatud ning ebaloogilised. Inimeste näod, poolikud kehad, kokkusulavad rõdud, rippuvad ebamäärased asjad.
Mida teha juhul, kui pilt on väga realistlik?
Ülal olev pilt on AI toodetud. Selleks AI süsteemiks on Google Imagen 3. Kuigi näha on sellist teatavat plastilisust, siis esmapilgul ei ole pilti võimalik eristada päris fotost. Sellisel keerulisemal juhul tulevad appi erinevad digitaalsed tööriistad nagu näiteks AI or Not või Photo Forensics. Väga hea ülevaade saab järgnevalt veebilehelt, kus on üles loetletud nii erinevad tööriistad, mille jaoks nad sobilikud on ning mis nende hind on: https://ddiy.co/ai-image-detection-tools
Pildi allikas: “Google Gemini will let you create AI-generated people again”
Kontekst
Lisaks sellele, mida on võimalik visuaalselt tuvastada, on hästi oluline ka kontekst, milles pilti esitatakse. Tegu võib olla lihtsalt hobikorras tehtud pildiga loomaks enda jaoks meeldivat keskkonda, eset, looma või isikut, aga väga tihti võidakse AI pilte kasutada ka mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Mõni väga äge sisekujunduse pilt, mille Pinterestist leidsid, kui oma korteri renoveerimiseks ideid kogusid, ei pruugi olla reaalsuses teostatav. Mõni poliitiline jõud soovib näidata ennast parema või oma vastast halvemast küljest. Mõni reisifirma on soovib reisisihtkoha müüa teatud viisil, mis ei vasta päris tegelikkusele. Või tegeleb keegi kättemaksuga. Seetõttu on oluline, et mõtled alati kriitiliselt selle üle, millises kontekstis pilt on ning esitad erinevaid küsimusi: Kes selle tegi? Kus sa pildi leidsid? Kes pilti jagas? Kas pildi tegijal/jagajal võib olla mingi eesmärk? Kas pildil kujutatud võib olla mingi eesmärgiga?
Üldiselt kehtib vana tuntud reegel: liiga hea, et olla tõsi. Kui pilt sobib liiga hästi eesmärgi/kontekstiga kokku, siis on väga suur tõenäosus, et midagi ei ole päris õige.
Jõudu AI piltide tuvastamisel!
Käesolev lehekülg on valminud Tartu Ülikooli õppeaine “Meedia infokorratuse ajastul” raames tudengite grupitöö projektina.
See projekt sündis vajadusest tõsta üldsuse teadlikkust erinevatest tehisaru vormidest ja võimalustest. Tänapäeva tehnoloogia areneb kiiresti. Seetõttu on oluline, et inimeste teadlikkus ja oskused käiksid nendega kaasas.
Tehisaru loob täiesti uusi võimalusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Selle tehnoloogia abil saab luua reklaamfotosid ja illustratsioone, aga ka videoklippe ning helipalasid. Kahjuks on võimalik tehisaru kasutades luua sisu ka halval eesmärgil. Näiteks petetakse inimestelt raha välja, võltsides lähedase inimese häält või mõjutatakse võltsitud, aga siiski veenvate videoklippidega valijate poliitilisi eelistusi. Mõned tehisintellekti mõjud võivad olla tahtmatud, näiteks stereotüüpide süvendamine inimeste, kohtade või asjade kohta.
Meie eesmärk on arendada inimeste meediakirjaoskust ja aidata neil orienteeruda keerulises ja segadust tekitava meediasisuga maailmas. Selleks oleme loonud veebilehe ja toonud teieni näituse, mille abil oma teadmisi tehisarust täiendada ja testida.
Projekti autorid on Johanna Maria Tõugu, Kaia Jallai, Kristin Reino, Mark Joonas Toomsalu, Petra Běnková ja Triin Koorits.