Sündmuste korraldamine on optimaalne viis eri kooliastmete õpilaste digimeediapädevuste arendamiseks ühe ja sama ajaraami sees. Külalisloengud, ettevõtluspäevad, kultuurihommikud – kuna meedia-alaste teadmiste ja oskuste arendamist saab põimida pea igasse teemasse, on selleks sobilike sündmuste nimekiri lõputu.
MEEDIAÕPETUSELE SUUNATUD SÜNDMUSED
Ideelaegas
Meediakonverents
Pirita Majandusgümnaasium (PMG) korraldab 2017. aastast gümnaasiumiõpilastele meediakonverentsi. Kuigi esiti oli see suunatud kooli loomeettevõtluse suuna õpilastele, siis tänaseks on konverents ülelinnaline. Viimasest konverentsist võttis osa kokku 11 kooli gümnasistid ja õpetajad.
Konverentsi eesmärgiks on arendada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, aidates kaasa isikuvabaduse arengule meediaruumis, luues ja tähtsustades ühist õppimiskultuuri ühiste väärtuste kujundajana.
Osalejad saavad osaleda lisaks konverentsile enda poolt valitud töötubades, mõttekodades, mida viivad läbi spetsialistid, avalikuelu tegelased.
Konverentsi korraldab Mario Kekišev.
Digiühiskonna-teemaline jalutuskäik
Eesmärk on tutvustada infoühiskonnas olulisi mõisteid ja seostada neid nii digitaalse kui füüsilise eluga, kujundades seeläbi infoühiskonna suhtes tasakaalustatult kriitilist vaadet.
Ajakulu: 60 minutit + arutelu järgmises tunnis või kirjalik refleksioon
Sihtgrupp: gümnaasium
Külalistund
Kooli saab külla kutsuda eksperte, kes saavad käsitleda kas mõnda aktuaalset või ajatut meediaga seotud teemat. Samuti on külalisloeng kooliastmete lõikes universaalselt sobiv sündmus, mille sobivus sõltub käsitletavast teemast.
Näiteks on PPA esindajad pädevad vestlemaks küberkiusamisest, tegevajakirjanikud faktikontrollist, ülikooli esindajad propagandast jms.
Ekskursioon
Meediaõpetus ei pea jääma nelja klassiruumi seina vahele. Paljud meediamajad, kommunikatsioonibürood ja ülikoolid võtavad õpilasi vastu, et näidata neile meedialoome või -õppe nn telgitaguseid. Samuti ei tasu unustada väiksemaid väljaandeid, kohaliku omavalitsuse kommunikatsiooniosakonda või mõne kodukoha ettevõtte turundustiimi – uuri, kas nad oleksid nõus õpilastele enda tööd ja tegemisi tutvusatama.
Töötuba
Eksperte, sealhulgas ajakirjanikke, kommunikatsioonispetsialiste või sisuloojaid saab kutsuda kooli läbi viima töötuba, kus õpilased saavad õppida ajaleheartiklite kirjutamist, videotegemist või taskuhäälingu salvestamist.
Meediaõpetuse päev
Sarnaselt, nagu nii mõneski koolis korraldatakse ettevõtluspäevi, saab pühendada ühe päeva ka meediateemaliste teadmiste omandamiseks.
MEEDIAÕPETUSE SIDUMINE TEISTE SÜNDMUSTEGA
Meediateadmiste ja -oskuste arendamine teiste sündmuste käigus
Eeltöö ja kokkuvõte
Oluline aspekt meediapädevusest on usalda, aga kontrolli põhimõttest lähtumine. Enne külalisloengut, ekskursiooni või muud sündmust võib anda õpilastele ülesandeks teha teemakohast eeltööd – uurida ekspertide tausta, lugeda külastatava ajakirjandusväljaande uudiseid vms.
Pärast sündmust saavad õpilased kirjutada kokkuvõtte, mille käigus võib teha ka faktikontrolli, jõudmaks selgusele, kas sündmusel kuuldu vastas ka tõele.
Fotograafia ja videoloome
Koolis juba traditsiooniks kujunenud sündmuste audiovisuaalseks kajastuseks saab appi paluda õpilasi, kes arendavad praktika käigus meedialoome oskusi.
Sotsiaalmeedia sisuloome
Sotsiaalmeedia toimemehhanismide hoomamiseks on kasulik katsetada ka vastava formaadi loomisega. Näiteks võib iga klass filmida ja monteerida jõulupeoks video mõnest pühadeaegsest heateost.
INSPIRATSIOONIKS
ÕPETAJA HELENA KORRALDATUD INFOSÕJA-TEEMALINE LOENGUKOMPLEKT
Kui 2022. aasta veebruaris sai alguse Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, soovis Värska Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helena Elgindy anda õpilastele võimalikult palju teadmisi ja oskusi, mis neil maailma turbulentset seisu mõista aitaks. Lähtudes ajalooõpetaja rollist korraldas Helena infotunni, mille käigus andis õpilastele ja teistele õpetajatele ülevaate Venemaa ja Ukraina ajaloost.
Paralleelselt märkas Helena vajadust rääkida infosõjast. Informatsiooni üleküllus, sealhulgas kuritahtliku propaganda levik, vaenu õhutavad vandenõuteooriad ja üldine mis- ja desinformatsioon oli juurdunud eri generatsioonide meediakasutusse, sealhulgas jõudnud ka õpilasteni. Seetõttu otsustas Helena kutsuda kooli külalistundi andma Värska Gümnaasiumi vilistlase Gretel Juhansoo, kes õppis toona Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni.
Gretel käsitles enda külalistunnis valeinfo eri liike ning andis õpilastele nõuandeid vandenõuteooriate äratundmiseks ja informatsiooni usaldusväärsuse kontrollimiseks.
Helena läbiviidud infotund ja Greteli külalistund moodustasid kokku terviku, andes õpilastele segasel ajal vajalikud ajalooteadmised sõja mõistmiseks ja kasulikud oskused infohäiretega toimetulekuks.