Siit leiad värsket infot selle kohta, mida lapsed päriselt internetis teevad, ja kuidas sellest omavahel rääkida.
Mida lapsed internetis teevad?│Psühholoogi soovitused │Töölehed koju
Laste seas populaarne digisisu
Miks ja millise sotsiaalmeediarakendustega lapsed liituvad?
Ingliskeelsed laste ja noorte jaoks asjalikku infot pakkuvad YouTube’i kanalid
25.09.2025 seminaris mainitud mängud
Artikkel “5 Online Dating Games in Roblox that Parents Must Know”
Mäng “Life Is Strange”
Vanematele värske info
Youtuber Mr. Lindsay
Youtuber Mr. Lindsay teeb õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele videod, et aidata neil mõista ja luua sidet Gen Alpha põlvkonnaga, kasutades huumorit ning jagades oma kogemusi keskkooliõpetajana.
Laser Tech
Laser Tech võtab lahti sotsiaalmeedia trendid ja püüab aru saada, millega maksab kaasa joosta ja mille peale pole mõtet oma aega kulutada.
Slängisõnastik 2025 ja @sl2ngistik Instagramis
Psühholoogi soovitused
Ole avatud ja uudishimulik
Räägi oma lapsega! Küsi tema digielu kohta – mis talle internetis meeldib, mida ja miks ta seal teeb? Loo turvaline keskkond, kus laps julgeb rääkida nii headest kui ka halbadest kogemustest.
Küsi julgelt, kui sa ei tea! Kui kuuled mõnda sõna või platvormi, millest sa aru ei saa, küsi selgitusi.
Mõista ja austa lapse vajadusi
Arvesta laste ja noorte kuulumisvajadusega! Laste sotsiaalmeedia kasutuse taga on sageli vajadus suhelda sõpradega ja kuuluda gruppi.
Kaasa end lapse maailma. Kui laps tahab, et sa temaga koos midagi teeksid, proovi kaasa lüüa. Koos mängimine või videote vaatamine on suurepärane viis ühenduse loomiseks ja tema maailma mõistmiseks.
Sea piirid toetaval ja positiivsel viisil
Seleta piirangute tagamaid. Selle asemel, et lihtsalt keelata, selgita, miks sa teatud reegleid vajalikuks pead. Näiteks: „Ma tahan, et sa puhkaksid piisavalt, sest magamine on su aju arengu ja kasvamise jaoks oluline.“
Paku alternatiive. Pelgalt mängu keelamise asemel paku välja mõni muu tegevus. See näitab, et sa ei taha midagi ära võtta, vaid pakud hoopis midagi põnevamat välja, milleks sobib suurepäraselt koos veedetud aeg.
Tugevda lapse enesekindlust
Eksimine on õppimise loomulik osa! Lapsed peavad teadma, et on okei vigu teha ja neist õppida. See on enesekindluse kasvatamise oluline osa.
Kiida pingutust, mitte ainult tulemust. Tunnusta last tema pingutuste ja pühendumuse eest, mitte ainult saavutuste (nt heade hinnete) eest. See aitab tal mõista, et vaeva nägemine on sama väärtuslik kui tulemus ise.
Soovitusi jagasid 25. septembril 2025 Peaasi.ee kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel ja tema 12-aastane poeg.
Töölehed kodus lahendamiseks
Mida lapsele õpetada?
I kooliastme lõpuks peaks laps oskama otsida internetist infot, hinnata selle usaldusväärsust ning salvestada ja korrastada digisisu oma seadmes.
1. klass
„Reklaamid meie ümber“
Eesmärk: tööleht suunab lapse ja vanema omavahel reklaamide ja muu info erinevustest rääkima.
2. klass
„Reklaamlaused“
Eesmärk on suunata lapsi koos vanemaga arutlema, kas ja kuidas reklaamid võivad tegelikkust moonutada.
3. klass
„Muutub pilt, muutub mõte“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, et pilt võib sõltuvalt kontekstist kanda erinevat tähendust. Tööleht julgustab internetis nähtavasse suhtuma kriitliselt.
4. klass
„Kas usud või ei usu?“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, et kõik internetis nähtav ei pruugi olla tõsi, ning arendada oskust eristada päris- ja väljamõeldud lugusid.
2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS
Mida lapsele õpetada?
I kooliastme laps peaks laps oskama teistega digikeskkondades viisakalt suhelda, jagada teavet vastutustundlikult, kasutada lihtsamaid koostöövahendeid ning mõista, kuidas tema digitaalne jalajälg tekib ja mida see tähendab.
1. klass
„Piltide jagamine“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, milliseid pilte on sobilik internetis jagada ning miks sellega peab ettevaatlik olema.
2. klass
„Sõbralikud vestlused“
Eesmärk on õpetada lapsi suhtlema digikeskkonnas viisakalt ja sõbralikult ning mõistma, kuidas emoji’d võivad muuta sõnumi tähendust.
Idee autor: Kerstin Must
3. klass
„Loe telefonidelt sõnumeid ja otsusta, kuidas on õige käituda”
Eesmärk on õpetada lapsi ära tundma ohtlikke, sobimatuid või eksitavaid sõnumeid ning tegema digisuhtluses turvalisi ja vastutustundlikke otsuseid.
Materjali autor: Kaja Leht
4. klass
„Argumenteerimine“
Eesmärk on õpetada lapsi märkama internetisuhtluse plusse ja miinuseid ning otsima võimalusi, kuidas koos lahendada probleeme. Koos vanemaga mõeldakse, kuidas muuta negatiivne kogemus positiivseks.
Mida lapsele õpetada?
I kooliastme lõpuks peaks laps oskama luua ja muuta digisisu (nt teksti, pilte, videoid), järgida autoriõigusi ja mõista, kuidas programmid töötavad.
1. klass
„Digitaalne jalajälg“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, kuidas tema tegevused jätavad internetis jälje ning miks on oluline mõelda enne, kui midagi endast veebis jagada.
2. klass
„Mina arvutimängutegelasena“
Eesmärk on aidata lapsel mõtestada, kuidas arvutimängutegelased kujundavad enesehinnangut ja identiteeti ning julgustada arutlema sarnasuste ja erinevuste üle mängu-mina ja tegeliku mina vahel.
Idee autor: Mari-Anne Juur-Junolainen
3. klass
„Kas mul on vaja luba?“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, milliseid asju tohib internetis luba küsimata jagada ja mille kasutamiseks tuleb nõusolekut küsida või reegleid järgida.
4. klass
„Kuhu lähed, sõnum?“
Eesmärk on näidata, kuidas sõnumid võivad internetis kiiresti levida. Tööeht aitab lapsel mõista privaatsuse olulisust ja õppida, kuidas netisuhtlus turvalisena hoida.
Mida lapsele õpetada?
I kooliastme lõpuks peaks laps oskama oma digiseadet ja salasõnu kaitsta, hoida isikuandmeid privaatsena, märgata küberkiusamist, hoolitseda digiseadmete kasutamise ajal oma tervise eest ja mõista digitehnoloogia mõju keskkonnale.
1. klass
„Internetiturvalisuse võtmed”
Eesmärk on õpetada, miks on vaja parooli, mille eest see kaitseb ja millised on turvalised paroolid.
2. klass
„Mõtle internetile ja joonista”
Eesmärk on aidata lapsel mõtestada oma kogemusi internetis ning väljendada neid visuaalselt ja sõnaliselt, et toetada reflekteerimisoskust ja digiteemade arutelu.
3. klass
„Sõnaotsing”
Eesmärk on kinnistada olulisi teadmisi internetiohtude, salasõnade ja nutiseadmete turvalise kasutamise kohta mängulise ülesande kaudu.
4. klass
„Mis on internetiküpsised?”
Eesmärk on selgitada, mis on internetiküpsised, ja mõista, millist infot veebilehed inimeste kohta koguvad.
Mida lapsele õpetada?
I kooliastme lõpuks peaks laps oskama digiseadmeid sisse ja välja lülitada, kasutada hiirt ja klaviatuuri, ühendada lisaseadmeid, leida lahendusi lihtsatele tõrgetele ning valida ülesandeks sobiv seade.
1. klass
„Ära jää murega üksi!“
Eesmärk on aidata lapsel väljendada tundeid, mis tekivad digiseadmete kasutamisel, julgustada teda abi küsima ja tegema vanemaga kokkuleppeid turvaliseks internetikasutuseks.
2. klass
„Superkangelased“
Eesmärk on julgustada lapsi mõtlema, kuidas nad saaksid ennast ja teisi aidata digimaailmas esinevate probleemide korral, ning arendada empaatiat ja valmisolekut otsida abi.
3. klass
„Murede lahendamise doomino“
Eesmärk on aidata lapsel harjutada keeruliste olukordade lahendamist internetis, leida sobivaid lahendusi ja arutada, mida teha, kui midagi digimaailmas juhtub.
4. klass
„Kuidas erinevad inimesed saavad aidata?“
Eesmärk on aidata lapsel mõista, et erinevates internetiohtudes saab ja tuleb pöörduda abi saamiseks täiskasvanute poole ning läbi mängu arutleda, kes võiks millises olukorras toetada.
Kodus kasutamiseks mõeldud töölehed on loodud Briti Nõukogu toel projekti “Eestikeelsele õppele üleminekut toetavad meediakirjaoskust arendavad kodused ülesanded” raames ja koostöös muukeelsetes klassides töötavate õpetajatega. Projekti täitjad ning lehe autorid on Inger Klesment, Gretel Juhansoo ja Triin Sooäär.