Tunni teemad: kahjulik ja kiuslik internetisuhtlus; loata pildistamine, filmimine ning privaatse info jagamine internetis; valeinfo tunnused ja internetis nähtu kriitiline hindamine.
Vajalikud vahendid: reklaamide pildid, pusled, emojide paberid.
Tunni kestus: 45 minutit.
“Valeinfo tekkimine ja levimine”
Eesmärk on anda lastele tunnetus sellest, kui lihtsalt võib valeinfo tekkida ja liikvele minna.
Kestus: 25 minutit.
Valmistage ette iga lapse jaoks üks alus, mille ühel poolel on tegelaskuju ja teisel pool neli küsimust. Kahele küsimusele kinnitage krõpsukleepsuga vastused (vt pilti).
Kõik printimismaterjalid 30 aluse tegemiseks saate alla laadida SIIT.
- Lapsed kehastuvad erinevateks tegelaskujudeks ning peavad ühiselt kogu klassiga välja uurima, mis juhtus poisiga, kes on kurb. Rohkem infot neil esialgu pole.
- Õpilased valivad endale meelepärase tegelaskuju ning asuvad teistelt õpilastelt uurima, mis juhtus, kus juhtus, kellega juhtus ja millal juhtus.
- Et igal lapsel on alguses kahele küsimusele vastused olemas, peavad nad teistelt küsima neid küsimusi, millele neil endal vastust pole.
- Kui keegi küsib lapselt küsimuse, mille vastus tal olemas on, peab ta vastuse kaaslasele ette lugema ning ära andma.
- Mäng käib umbes 10 minutit. Selle aja jooksul peavad lapsed klassis ringi kõndima ja omavahel suhtlema. Kui mõnel lapsel on kõik vastused olemas, peab ta mängus edasi osalema ning teised saavad temalt vastuseid küsida.
Vastus küsimusele, miks poiss kurb on: ta mängis raamatukogu arvutis arvutimängu ning unustas pärast mängimist oma kontost välja logida. Keegi teine läks tema kontoga mängima ja rikkus mängus kõik ära.
Mängu lõppedes istutakse ringi. Õpetaja palub lastel oma sõnadega seletada, mida nad teada said. Arutletakse, kui erinevalt saab sama asja kohta öelda (nt mängus ei öelnud keegi otse välja, et tegevus toimus raamatukogus, vaid vihjati sellele teiste sõnadega) ning mismoodi võib tekkida ja levida valeinfo.
Vajalikud vahendid
“Valeinfo ümberpööramise mäng”
Eesmärk on kinnistada just õpitud valeinfo tunnuseid.
Kestus: 5 minutit.
Valmistage ette viis erinevat valeinfo tunnuseid meelde tuletavat paberit ja
printige need nii palju, et igale lapsele jaguks üks paber. Paberi teine pool
jätke tühjaks.
- Jagage õpilased kahte võistkonda nii, et ühed peavad valeinfot levitama ja teised seda ümber pöörama.
- Laotage paberid ruumi põrandale laiali, korrates samal ajal valeinfo peamised tunnused üle.
- Lapsed jooksevad ringi ja keeravad viie minuti jooksul pabereid endale kasuliku poole peale. Taustaks võib käia ka muusika.
- Mäng lõppeb, kui õpetaja loeb: „5, 4, 3, 2, 1, stopp, kõik tõstavad käed üles!“
Vajalikud vahendid
“Internetis viisakalt suhtlemine”
Eesmärk on anda lastele võimalus kogeda, kuidas internetis öeldud sõnad teda ennast ja kaaslasi mõjutavad.
Kestus: 15 min mäng + 5 min arutelu.
- Jagage lapsed kahte võistkonda nii, et nad seisaksid vastakuti.
- Vasakul pool saab iga laps ühe sildi, millel on kirjas abipalve või kogemata grupivestlusesse saadetud foto.
- Paremal pool saab iga laps kaks silti, millest ühel on toetav ja sõbralik lause, teisel ebaviisakas vastus.
- Õpetaja loeb kolmeni, misjärel lapsed langetavad valiku, millist silti nad paarilisele näitavad.
- Seejärel liigutakse ühes reas samm paremale nii, et iga lapse ette tuleks uus paariline.
- Tegevus kordub. Kui paarilised hakkavad korduma, siis vahetavad meeskonnad rollid.
- Mäng lõppeb, kui kõik on paarilisega mänginud.
- Seejärel arutlege lastega, milliseid tundeid mäng tekitas. Rõhutage, et igal lapsel on oma tugevused ja nõrkused ning uurige, kuidas see meid tundma paneb, kui küsime internetis abi, aga meile vastatakse “Noob!”, “Loll oled!” Oluline on lubada lastel jõuda ise järelduseni, kuidas internetis suheldes käituma peaks.
Vajalikud vahendid
Soovitused tunni läbiviimiseks
Kuidas tundi alustada?
Digiturvalisuse teema on väga lai ja selleks, et kõik sind kohe kuulama hakkaksid ja tahaksid kaasa teha, peab tundi alati alustama õpilaste lemmikplatvormide ja -mängude kohta uurimisega. Muidu võib juhtuda, et tood edaspidi pidevalt selliseid näiteid, millest nooremad õpilased midagi aru ei saa, millega nad oma igapäevaelust mingit seost ei leia. Nii läheb jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Lisaks vähendab paljude õpilaste ärevust ja aitab selgemini aru saada, mis toimuma hakkab, kui algatuseks tutvustad ennast ja kõiki teemasid, millest tunnis juttu tuleb. Hea on kohe ka tunni reeglid kokku leppida, näiteks ütle, et kui keegi tahab kaasa rääkida, tuleb kõigepealt käsi tõsta, sest siis kõik teavad, keda kuulata.
Mida teha, kui mitte keegi ei kuula?
Kui klass ei taha kuidagi vaikseks jääda, siis palu õpetaja endale appi.
Kui näed, et õpilaste huvi hakkab keset sinu juttu kaduma, siis järelikult oled natuke liiga pikaks jutustama jäänud. Proovi võimalikult palju noorematele õpilastele sõna anda.
Kui lapsed ei taha üksteist kuulata ja kipuvad vahele segama, siis tuleta alguses kokku lepitud reegel meelde ja kiida kohe kedagi, kes on suutnud meeles pidada, et enne rääkima hakkamist peab kätt tõstma.
Kui õpetaja juba pole mängus, kutsu tema ka ringi istuma ja tegevustest osa võtma. See aitab samuti klassis korda hoida.
Kui aga klass on väga passiivne, keegi ei jaga oma kogemusi ega taha mitte midagi kaasa teha, siis on tõenäoliselt asi kas selles, et teemad ja näited ei kõneta lapsi või nad kardavad õpetaja ees rääkida. Kõige parem on otse noorematelt õpilastelt küsida, milles probleem. Kui teemad ongi liiga keerulised ja näited ei kõneta, siis lihtne lahendus on uurida, milliseid mänge nad tegelikult mängivad ja kus internetis suhtlevad. Edaspidi kasuta oma jutus laste antud näiteid!
Kuidas tundi lõpetada?
Tunni lõpus võiksid kõlama jääda kõige olulisemad asjad, millest rääkisid. Seda saab teha mitmel erineval moel. Näiteks võid moodustada ringi ja paluda igal lapsel öelda, mis talle meelde jäi. Kui tundi on vaja kiiremini lõpetada, ütle teemaga seonduvaid väiteid ja laste lastel, kes sinu öelduga nõustuvad, ringi keskele astuda. Võid panna õpilased ka joonistama või kirjutama, omavahel arutlema, tantsima ja jooksma.
Mida teha, kui mõni tegevus läheb sassi või jääb vahelt ära?
Selleks, et kõik tegevused meeles püsiksid, võid julgelt oma plaani välja printida või paberile kirja panna ning seda kogu aeg enda ees hoida. Ausalt, mitte kedagi ei huvita see! Ja kui mõni küsimus läheb keset mängu meelest ära, tegevused ei kuku nii välja nagu planeerisid, mängude järjekord läheb sassi, siis tea, et täpselt samasuguseid asju juhtub ka õpetajatel!
Kas sa oled ise kunagi aru saanud, kui õpetajal läheb tunnikava sassi? Ilmselt mitte.. Nii ei saa ka nooremad õpilased aru, sest nad ei tea, mida sa planeerisid teha! Kõik on korras! Eksimine käib selle protsessi juurde!
Kui kõik oleks 100% ette teada ja õnnestuks alati ideaalselt, oleks elu igav.