Tunni teemad: privaatsus ja parool, digijalajälg, kuidas internetis ette tulevate ebameeldivate olukordadega hakkama saada (tulistamismängud; küberkiusamine; kui võõras inimene hakkab lapsega internetis suhtlema; hirmutavad pildid; reklaamidele klikkimine).
Vajalikud vahendid: emotikonid, internetiriskide kuubik, suur ja väike saabas (peab ise kooli tooma).
Tunni kestus: 45 minutit.
“Kuidas internet meie tuju mõjutab?”
Eesmärk on arutleda laste internetikogemuste ja emotsioonide üle.
Kestus: 5-10 minutit
- Moodustage lastega põrandal ring.
- Uurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad.
- Paluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega
seotud emotsioone. - Seejärel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal
lapsel valida üks, mis seostub viimase internetikogemusega. - Lubage lastel oma valikut põhjendada.
Järgmine samm..
Emotikone saab kasutada “Paroolide mängus“.
Vajalikud vahendid
“Paroolide mäng”
Eesmärk on tutvustada paroolide eesmärki.
Kestus: 10 minutit
- Lapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel.
- Esitage paroolidega seotud küsimusi, näiteks: „Mis on parool?“,
„Milleks meile parooli vaja on?“, „Kelle arvates on parool O-O-O-O
väga hea?“, „Kelle arvates tohib sõbrale oma parooli öelda?“ jne. - Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi kohe ära vahetama. Kui
ei tea, jääb oma kohale istuma. Keegi välja ei lange. - Pärast igakordset kohtade vahetamist lubage lastel küsimusele
vastata ja arvamust avaldada. - Ärge unustage ka ise kaasa mängida!
Edasi..
..saab liikuda digitaalse jalajälje teema juurde, öeldes: “See, mida sina või
keegi sinu kasutaja alt internetis teeb, jätab internetti jälje!”
Vajalikud vahendid
“Digitaalne jalajälg”
Eesmärk on õpetada, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see tekib.
Kestus: 3 min seletus + 4 min arutelu
- Näidake lastele väikelapse ja täiskasvanu pilti ning uurige, kumb
oskab endast pilte teha ja internetti panna. - Küsige, kummale kumbki saabas jalga sobiks.
- Selgitage, et internetis võib lapse jalajälg olla suur ja täiskasvanu
oma väike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see võimalik
on? - Näitlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide
postitamine jätab maha jäljed, mida nimetatakse digitaalseteks
jalajälgedeks. - Küsige lastelt, kuidas on võimalik, et mehel on internetis väike
jalajälg. - Selgitage kõigile lastele, kuidas digitaalne jalajälg tekib ja suureneb.
Edasi..
..saab liikuda näidendi juurde, mis kinnistab äsja õpitud digitaalse jalajälje
mõistet.
Vajalikud vahendid
suur ja väike saabas, väikelapse ja täiskasvanu pilt.
“Parooli ja digitaalse jalajälje näidend”
Eesmärk on kinnistada digitaalse jalajälje mõistet ja parooli tähtsust.
Kestus: 5 min näidend + 5 min arutelu
„Jaak ja Pille on [laste vanus], nad käivad samas [lasteaias/koolis] ja mängivad alati koos. Isegi siis, kui mõlemad on oma kodus. Aga kuidas?“
Lapsed vastavad: „Nad mängivad telefonis!“
„Tavaliselt saadab Pille koju jõudes Jaagule SMSi, et ta on nüüd mängus, las Jaak tuleb ka. Oo! Pille ongi Jaagule SMSi saatnud. Lapsed, kas vaatame, mida Pille Jaagule kirjutas?“
Lapsed vastavad: „Jaa!“
„Pille saatis Jaagule sõnumi, kus ütles, et ta ei taha enam mitte kunagi Jaagu sõber olla. Üldse on Jaak üks igavene banaanipea. Lisaks saatis Pille kõikidele Jaagu sõpradele poisist selliseid pilte, mida lapsed koos mänguväljakul tegid, aga mille Jaak oli palunud ära kustutada. Kõige tipuks saatis Pille Jaagu vanavanematele väga rumala sisuga sõnumeid. Järgmisel päeval kohtusid Pille ja Jaak koolis/lasteaias]. Jaak oli Pilles pettunud. Äkitselt hakkas Pille nutma ja rääkis, kuidas ta avastas eelmisel õhtul koju jõudes, et jope taskus ei olegi enam telefoni. Kui ta telefoni politseinikult tagasi sai, olid kõik paroolid vahetatud ja telefon oli hirmsaid pilte täis.“
Küsige laste arvamust, mis oli juhtunud?
Vajalikud vahendid
prinditud „nukud“, krõpsukleepsud ja taust.
“Internetiriskide Kuum Kartul”
Eesmärk on arutleda erinevate internetiriskide üle.
Kestus: 20 minutit
- Lapsed istuvad ringis ja annavad täringut edasi nagu „Kuumas
kartulis“. - Õpetaja ütleb: „Stopp!“
- Täringu saanud laps vaatab täringu peal olevat pilti.
- Õpetaja küsib, kas laps oskab pildilt lugeda või arvata, mis teemast
järgnevalt räägitakse. - Õpetaja näitab grupile sama pildi A3 versiooni, et kõik näeksid.
- Lapsed jagavad iga internetiriski teemal mõtteid ja kogemusi.
- Õpetaja suunab diskussiooni ohutuma internetikäitumise poole.
Vajalikud vahendid
kiletaskutega täring, mille igas taskus on üks internetiohtu kujutav pilt. Lisaks piltide A3 suuruses koopiad.
Soovitused tunni läbiviimiseks
Kuidas tundi alustada?
Digiturvalisuse teema on väga lai ja selleks, et kõik sind kohe kuulama hakkaksid ja tahaksid kaasa teha, peab tundi alati alustama õpilaste lemmikplatvormide ja -mängude kohta uurimisega. Muidu võib juhtuda, et tood edaspidi pidevalt selliseid näiteid, millest nooremad õpilased midagi aru ei saa, millega nad oma igapäevaelust mingit seost ei leia. Nii läheb jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Lisaks vähendab paljude õpilaste ärevust ja aitab selgemini aru saada, mis toimuma hakkab, kui algatuseks tutvustad ennast ja kõiki teemasid, millest tunnis juttu tuleb. Hea on kohe ka tunni reeglid kokku leppida, näiteks ütle, et kui keegi tahab kaasa rääkida, tuleb kõigepealt käsi tõsta, sest siis kõik teavad, keda kuulata.
Mida teha, kui mitte keegi ei kuula?
Kui klass ei taha kuidagi vaikseks jääda, siis palu õpetaja endale appi.
Kui näed, et õpilaste huvi hakkab keset sinu juttu kaduma, siis järelikult oled natuke liiga pikaks jutustama jäänud. Proovi võimalikult palju noorematele õpilastele sõna anda.
Kui lapsed ei taha üksteist kuulata ja kipuvad vahele segama, siis tuleta alguses kokku lepitud reegel meelde ja kiida kohe kedagi, kes on suutnud meeles pidada, et enne rääkima hakkamist peab kätt tõstma.
Kui õpetaja juba pole mängus, kutsu tema ka ringi istuma ja tegevustest osa võtma. See aitab samuti klassis korda hoida.
Kui aga klass on väga passiivne, keegi ei jaga oma kogemusi ega taha mitte midagi kaasa teha, siis on tõenäoliselt asi kas selles, et teemad ja näited ei kõneta lapsi või nad kardavad õpetaja ees rääkida. Kõige parem on otse noorematelt õpilastelt küsida, milles probleem. Kui teemad ongi liiga keerulised ja näited ei kõneta, siis lihtne lahendus on uurida, milliseid mänge nad tegelikult mängivad ja kus internetis suhtlevad. Edaspidi kasuta oma jutus laste antud näiteid!
Kuidas tundi lõpetada?
Tunni lõpus võiksid kõlama jääda kõige olulisemad asjad, millest rääkisid. Seda saab teha mitmel erineval moel. Näiteks võid moodustada ringi ja paluda igal lapsel öelda, mis talle meelde jäi. Kui tundi on vaja kiiremini lõpetada, ütle teemaga seonduvaid väiteid ja laste lastel, kes sinu öelduga nõustuvad, ringi keskele astuda. Võid panna õpilased ka joonistama või kirjutama, omavahel arutlema, tantsima ja jooksma.
Mida teha, kui mõni tegevus läheb sassi või jääb vahelt ära?
Selleks, et kõik tegevused meeles püsiksid, võid julgelt oma plaani välja printida või paberile kirja panna ning seda kogu aeg enda ees hoida. Ausalt, mitte kedagi ei huvita see! Ja kui mõni küsimus läheb keset mängu meelest ära, tegevused ei kuku nii välja nagu planeerisid, mängude järjekord läheb sassi, siis tea, et täpselt samasuguseid asju juhtub ka õpetajatel!
Kas sa oled ise kunagi aru saanud, kui õpetajal läheb tunnikava sassi? Ilmselt mitte.. Nii ei saa ka nooremad õpilased aru, sest nad ei tea, mida sa planeerisid teha! Kõik on korras! Eksimine käib selle protsessi juurde!
Kui kõik oleks 100% ette teada ja õnnestuks alati ideaalselt, oleks elu igav.